Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Teised lambad

Esmaspäev, 6. Oktoober 2014

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 10: 11-21

Jeesus on hea karjane
11Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest.
12Palgaline aga, kes ei ole karjane ja kelle omad lambad ei ole, kui ta näeb hunti tulemas, jätab lambad maha ja põgeneb - ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali -,
13ta on ju palgaline ega hooli lammastest.
14Mina olen hea karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind,
15nõnda nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen Isa, ning annan oma elu lammaste eest.
16Ja mul on veel lambaid, kes ei ole sellest tarast, neidki pean ma juhtima; ja nad kuulevad minu häält ning siis on üks kari ja üks karjane.
17Isa armastab mind seepärast, et ma annan oma elu, et seda jälle tagasi võtta.
18Keegi ei võta seda minult, vaid mina ise annan selle omal tahtel. Minul on meelevald seda anda ja minul on meelevald seda jälle võtta. Selle käsu olen ma saanud oma Isalt."
19Siis tekkis taas juutide seas nende sõnade pärast lõhe.
20Paljud neist ütlesid: "Temas on kuri vaim ja ta jampsib, mis te teda kuulate!"
21Teised ütlesid: "Need ei ole kurjast vaimust vaevatu sõnad. Ega siis kuri vaim suuda avada pimeda silmi?"

Isa, aita mul mõista ja jagada Jeesuse visiooni “teistest lammastest”, kes ei ole “sellest tarast”, millega mina tuttav olen, ning näita mulle, kuidas võiksin kuulutada head sõnumit neile.

Tänases tekstis kirjeldatud vastasseis viib viimaks Jeesuse tapmiseni, ning Johannes ütlebki, et taas otsisid Jeesuse vastased kive, et Teda tappa (s 31). Taolises õhkkonnas pole ka ime, et Jeesus mõtiskleb oma läheneva surma üle.

Jeesus kinnitab, et tema surm on eelikõige armastuse tegu lammaste eest, tema karjataras - tegu mille eesmärgiks on kaitsta neid kurja eest ning kindlustada neile uus elu (s 11). Siis aga laiendab ta horisonti ning selgub, et Hea Karjase poolt toodav ohver omab palju laiemat tähendust, tuues vabastuse ning elu ka “teistele lammastele”, kes tol hetkel ei olnud Karjase hääle kuuldeulatuses (s 16). Ja korraga meenutatakse meile, et evangeeliumis kirjeldatav konflikt, mis esmapilgul võib tunduda lihtsalt kohaliku sündmusena, omab tegelikult globaalset, isegi universumi puudutavaid tagajärgi.

Johannese evangeeliumi alguses kuuleme Ristija Johannest kuulutamas, et Kristus on Jumala Tall, kes “kannab” /võtab ära maailma patu (Jh 1:29), ning nüüd meenutab Jeesus seda, mõeldes enda saabuvale kannatusele ning surmale.

Kristuse armastus “teiste lammaste” vastu, ning tema otsustavus, et ta “peab ka nemad kokku koguma”, et oleks üks kari - on kolkalikkuse ning väljaarvamise mentatliteedi sõitlemine, mis kirikut nii sageli iseloomustab. Kui Hea Karjase surm omab globaalset tähendust, siis on lausa skandaalne suhtuda sellese kui kiriku erilisse ainuomandisse. Loeme hiljme Uuest Testamendist kuidas Johannes veenab, et Kristuse surm, mis lepitas meie patud, tõi lepituse ka “kogu maailma” patu eest (1Jh 2:2). 

Kas ei peaks me siis endilt küsima, kuidas esitleda seda sõnumit viisil, mis demonstreeriks risti väge ning kohasust väljapool kiriku seinu nii, et ka need “teised lambad” võiksid kuulda Karjase häält ning avastada elu mis on kättesaadav Tema surma läbi?

 
Keda identifitseeriksid täna “teise lambana, kes ei ole sellest karjatarast”? Ning mida oleks vaja, et nemadki saaksid kuulda Karjase häält?

Selle kommentaari autor: David Smith