Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Tähelepanuta jäänud hoiatused

Esmaspäev, 15. Detsember 2014

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Am 4:1-13

Samaaria hukkamõistmine
1Kuulge seda sõna, Baasani lihavad lehmad, kes te olete Samaaria mäel, kes te rõhute viletsaid ja teete liiga vaestele, kes te ütlete oma isandaile: "Tooge meile juua!"
2Issand Jumal on vandunud oma pühaduse juures: Vaata, teile tulevad tõesti päevad, kui teid lohistatakse haakidega ja viimaseid teist kalapüügikonksudega.
3Te peate müüriaukudest välja tulema, igaüks üksikult, ja teid heidetakse Harmonile, ütleb Issand.
4Minge Peetelisse ja astuge käsust üle, veel rohkem astuge käsust üle Gilgalis: tooge hommikuti oma tapaohvreid, iga kolme päeva järel oma kümniseid.
5Suitsutage hapnenust tänuohvrit ja kuulutage välja vabatahtlikud annetused, tehke need teatavaks! Sest seda te armastate, Iisraeli lapsed, ütleb Issand.
Iisrael ei õpi Jumala karistustest
6Mina andsin teile küll jõudehambad kõigis teie linnades ja leivapuuduse kõigis teie paigus, aga te ei pöördunud tagasi minu juurde, ütleb Issand.
7Mina hoidsin ka vihma teist eemal, kui oli veel kolm kuud lõikuseni; ma lasksin sadada ühele linnale, aga teisele linnale ei lasknud ma sadada; üks põld sai vihma, aga teine põld, millele vihma ei tulnud, kuivas ära.
8Siis tulid tuikudes kaks, kolm linna ühte linna vett jooma, kuid ei saanud kustutada oma janu; ometi ei pöördunud te tagasi minu juurde, ütleb Issand.
9Mina lõin teid viljakõrvetuse ja -roostega, lasksin kuivada teie rohuaiad ja viinamäed, röövikud sõid ära teie viigi- ja õlipuud, aga te ei pöördunud tagasi minu juurde, ütleb Issand.
10Mina läkitasin teie sekka katku nagu Egiptuses, tapsin mõõgaga teie noored mehed, samuti viidi ära teie hobused; ja ma lasksin tõusta teile ninna kõrbelõhna teie leeridest, aga te ei pöördunud tagasi minu juurde, ütleb Issand.
11Ja ma paiskasin teid segi, nagu Jumal paiskas segi Soodoma ja Gomorra; te olite otsekui tulest tõmmatud tukk, aga te ei pöördunud tagasi minu juurde, ütleb Issand.
12Seepärast, Iisrael, ma talitan sinuga nõnda. Et ma sulle seda teen, siis valmistu, Iisrael, kohtama oma Jumalat!
13Sest vaata, tema on see, kes valmistab mäed ja loob tuule, kes ilmutab inimesele oma mõtteid, kes teeb koidu ja pimeduse ja kes kõnnib maa kõrgendikel - Issand, vägede Jumal on tema nimi.

“Olgem siis tänulikud, et me saame kuningriigi, mis ei kõigu, ja teenigem seepärast Jumalat talle meelepäraselt allaheitlikkuse ja aukartusega. “ (Hb 12:28)

On traagiline lugeda elust mis jätkub tavapäraselt, eirates kõiki antud hoiatusi. Loeme jõukatest naistest, kes naudivad oma meeste töö tulemusena kättesaadud luksust, ise samal ajal ignoreerides oma mehi. Nad on toimuvas rõhumises kaassüüdlased ning partnerid, ega pääse saabuva pagenduse eest. Näeme ülevoolavaid, entusiastlike kuningliku pühamu teenijaid Peetelis (1Ms 28:10-19) ning iidses pühapaigas Gilgalis (Jos 4:19-5:9) - kuid nende tegevuse eesmärk on au tuua tegijatele... Mitte kusagil ei tooda patuohvreid, keegi ei mõlguta meeleparandusmõtteid... aga kõik tunnevad rõõmu liturgiast. Sellisel viisil jumalakummardamine tol ajal, nagu ka praegu, tähendab tegelikult oma patule lisamist (s 4). Ning need pole üksnes juhid, kes nii toimivad, vaid terve rahvas on kaasa haaratud (s 5).

Peatselt saabuvate karistuste nimekiri on nagu litaania, milles kordusena kõlavad Jumala sõnad: “aga te ei pöördunud tagasi minu juurde” (s 6,8,9,10,11). Heebrea keeles kasutatakse sõna “pöörduma” nii Jumalast ära pöördumise kui ka Tema juurde tagasipöördumise puhul - otsustavaks saab suund, mille inimene valib. Ning kõik loetletud hädad pidid rahvale “Vale tee!” hoiatusmärkideks olema - ometi läks Iisarel kõigest hoolimata sama rada edasi. Teekonna lõpul ootab aga tupik, sildiga “Valmistu kohtama oma Jumalat” (s 12). Ning Siinail kogetud Jumala ilmutust meenutavais väljendites edastatakse nüüd sõnum kohtumõistmisest mis vallandudes külvab samasugust hirmu ning õudust, kui Iisrael koges Siinai mäel Jumalaga armu ja halastuse lepingut sõlmides.

Tänapäeval on ohtlik siduda toimuvaid katastroofe mingite kindlate moraalsete või vaimsete põhjustega. Ometi tuletavad need meile meelde inimelu haprust ning inimese poolt loodud süsteemide nõrkust - ja just sealt tahaksime sageli oma turvalisusele ning heaolule tuge otsida. Mõnedki katastroofid on aga otsese inimtegevuse tulemus - näiteks keskkonna väärkasutuse puhul. Neist saavad hoiatusmärgid - pöörduda tagasi Looja poole (s 13), kes “ilmutab oma mõtteid surelikele”, või, nagu varakristlaste poolt kasutatud  kreekakeelses tõlkes öeldakse: “kes kuulutab surelikele oma Kristust”.

Mõtle sündmustele, mis on sulle olnud hoiatuseks, sundides sind “pöörduma”, suunda muutma. Jaga seda täna kellegi teisega.

Selle kommentaari autor: John Olley