Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 26:1-33
Iisak Geraris ja Beer-Sebas 1 Aga maal oli nälg pärast seda eelmist nälga, mis Aabrahami päevil oli olnud. Ja Iisak läks vilistite kuninga Abimeleki juurde Gerarisse. 2 Ja Issand ilmutas ennast temale ning ütles: „Ära mine alla Egiptusesse! Jää maale, kuhu ma sind käsin! 3 Ela võõrana siin maal, ja ma olen sinuga ning õnnistan sind, sest sinule ja sinu soole ma annan kõik need maad ning pean vannet, mille ma olen vandunud su isale Aabrahamile. 4 Ja ma teen su soo paljuks nagu taevatähed ja annan su soole kõik need maad, ja sinu soo nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad, 5 sellepärast et Aabraham kuulas mu sõna ja pidas, mis ma käskisin pidada - mu käske, seadlusi ja õpetusi.” 6 Ja Iisak jäi elama Gerarisse. 7 Kui kohalikud mehed küsisid tema naise kohta, siis ta ütles: „See on mu õde.” Sest ta kartis öelda: „Mu naine”, mõeldes ise: „Muidu kohalikud mehed tapavad mu Rebeka pärast, sest ta on ilusa välimusega.” 8 Aga kui ta seal pikemat aega oli viibinud, vaatas Abimelek, vilistite kuningas, kord aknast välja ja nägi, et Iisak hellitas oma naist Rebekat. 9 Siis Abimelek kutsus Iisaki ja ütles: „Vaata, ta on tõepoolest su naine! Kuidas sa siis võisid öelda: Ta on mu õde?” Ja Iisak vastas temale: „Ma mõtlesin, et muidu ma ehk pean tema pärast surema.” 10 Aga Abimelek ütles: „Miks sa meile seda tegid? Kui kergesti oleks võinud keegi rahva hulgast magada su naisega ja sa oleksid meie peale toonud süü!” 11 Ja Abimelek andis käsu kogu rahvale, öeldes: „Kes puudutab seda meest ja tema naist, peab surema!” 12 Ja Iisak külvas seal maal ja sai sel aastal sajakordselt, sest Issand õnnistas teda. 13 Ja mees läks rikkaks, läks üha rikkamaks, kuni ta oli läinud väga rikkaks. 14 Ja temal oli lamba- ja kitsekarju ja veisekarju ja palju peret, nõnda et vilistid teda kadestasid. 15 Ja vilistid matsid kinni ja täitsid mullaga kõik kaevud, mis tema isa sulased olid kaevanud tema isa Aabrahami päevil. 16 Ja Abimelek ütles Iisakile: „Mine ära meie juurest, sest sa oled saanud meist palju vägevamaks!” 17 Siis Iisak läks sealt ära ja lõi oma telgid üles Gerari orgu ning elas seal. 18 Ja Iisak kaevas uuesti need veekaevud, mis tema isa Aabrahami päevil olid kaevatud ja mis vilistid pärast Aabrahami surma olid kinni matnud; ja ta pani neile needsamad nimed, mis tema isa neile oli pannud. 19 Aga kui Iisaki sulased kaevasid orus ja leidsid seal voolava veega kaevu, 20 siis Gerari karjased riidlesid Iisaki karjastega, öeldes: „Vesi on meie oma!” Ta pani siis kaevule nimeks Eesek, sellepärast et nad temaga olid tülitsenud. 21 Siis nad kaevasid teise kaevu, ja selle pärast riidlesid nad ka; ja sellele ta pani nimeks Sitna. 22 Sealt ta siirdus edasi ja kaevas veel ühe kaevu, aga selle pärast nad ei riielnud; ja sellele ta pani nimeks Rehobot ning ütles: „Nüüd on Issand andnud meile avarust, et võiksime siin maal olla viljakad.” 23 Ja sealt ta läks üles Beer-Sebasse. 24 Ja Issand ilmutas ennast temale selsamal ööl ning ütles: „Mina olen su isa Aabrahami Jumal. Ära karda, sest ma olen sinuga ja õnnistan sind! Ma teen su soo paljuks oma sulase Aabrahami pärast.” 25 Siis ta ehitas sinna altari, hüüdis appi Issanda nime ja lõi sinna oma telgi üles; ja Iisaki sulased kaevasid sinna kaevu. Iisaki leping Abimelekiga 26 Ja Abimelek tuli Gerarist tema juurde ühes oma sõbra Ahusati ja väepealik Piikoliga. 27 Aga Iisak ütles neile: „Miks tulete minu juurde? Te ju vihkate mind ja olete mind eneste juurest ära saatnud!” 28 Ja nemad vastasid: „Me näeme selgesti, et Issand on sinuga. Seepärast me ütleme: Olgu meie vahel vanne, meie ja sinu vahel, ja me teeme sinuga lepingu, 29 et sa meile kurja ei tee, nõnda nagu me sinusse ei ole puutunud, vaid oleme sulle ainult head teinud ja sind rahuga ära saatnud. Sina oled ju nüüd Issanda õnnistatu!” 30 Siis ta tegi neile võõruspeo ning nad sõid ja jõid. 31 Ja nad tõusid hommikul vara ning andsid üksteisele vande. Siis Iisak saatis nad ära ja nad läksid ta juurest rahuga. 32 Ja selsamal päeval tulid Iisaki sulased ning teatasid temale kaevust, mille nad olid kaevanud, ja ütlesid temale: „Me leidsime vett.” 33 Siis ta nimetas selle Sibaks; seepärast on linna nimeks tänapäevani Beer-Seba. 34 Kui Eesav oli nelikümmend aastat vana, võttis ta naiseks Juuditi, hett Beeri tütre, ja Baasmati, hett Eeloni tütre. 35 Aga need olid meelehärmiks Iisakile ja Rebekale.
Tänases peatükis õpime palju Iisaki iseloomu ja jumalasuhte arengu kohta. Tema varandus on palju suurem kui see, mis kuulus ta isale (1Ms 25:2); mis aga veelgi olulisem - Jumal ilmutab end Iisakile ning kinnitab tema pärandi ka tõotuste kättesaamises, mis olid antud Aabrahamile. Iisak omakorda oli kuulekas Jumalale, valides juhatatud elupaiga, kus tema pere sai olla varjul näljahäda eest. Ometi ei julgenud ta samas usaldada sedasama Jumalat et too kaitseb teda meeste eest, kes võinuks himustada tema naist. Jumal oli öelnud väga otse: Mina olen sinuga ning õnnistan sind (s 3), kuid Iisak andis ruumi hirmule (ning ka isekusele) ning oli valmis pettuseks. Kartes Rebekat oma naiseks nimetamast, tekitas ta tgeelikult äärmiselt ohtliku olukorra Rebeka jaoks, kes oma voorusega oleks võinud maksta Iisaki turvalisuse eest. Võimalik, et Iisaki arvates oli see pettus vaid väheoluline detail - sugugi mitte suurte teemadega võrdne.
Kas sina oled see juht - näiteks oma kodus, või osadusgrupis või koguduses - kelle jaoks on lihtne Jumalat usaldada suurtes asjades siin elus, kuid kes muutub ebakindlaks väiksemate teemade puhul? Kas oled see, kes kindlalt järgib Jumala juhtimist, kui küsimuses on töökoht, elukoht ning kogudus kus teenida; kuid kes võtab juhtimise hoobilt üle kui mängu tulevad maksuaruanded (see on ju sinu sissetulek, ning sa vajad iga senti sellest), kiiruspiirangute järgimine (sa ei saa ju endale lubada jälle kirikusse hiljaks jäämist!); ning näiteks autoriõiguste seadusele alistumist ( jah, ma teen sellest DVD’st kooopia, aga meie noortegrupp ei suuda osta kõiki vajalikke materjale!)?
Irooniline on see, et Abimelek, vilistide kuningas on mees, kes osutab Iisaki rumalale käitumisele: sinu süü tõttu oleks meie peale langenud karistus! (s 10). Ära iial arva, et Jumala rahvas omab vooruse monopol! Meil tuleb elada ausalt igas väiksemas asjas, ükskõik kui tähtsusetu see ka ei tunduks - sest “väikeste” pattude tagajärjed on alati palju kaugeleulatuvamad, kui me arvata oskame.
Selle kommentaari autor: Peter Holford