Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Minu usk, Tema ustavus

Kolmapäev, 18. Veebruar 2015

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Tm 1:12-20

Apostli tänu Jumalale armu eest
12Ma olen tänulik Kristusele Jeesusele, meie Issandale, kes on mu teinud vägevaks sellega, et ta oma teenistusse pannes on pidanud ustavaks mind,
13endist Jumala teotajat ja tagakiusajat ja julmurit. Kuid ta on mu peale halastanud, sest uskmatuses ma tegutsesin arutult.
14Aga meie Issanda arm on olnud minu vastu üliväga suur koos usu ja armastusega, mis meile on antud Kristuses Jeesuses.
15Ustav on see sõna ja väärib igati vastuvõtmist, et Kristus Jeesus on tulnud maailma päästma patuseid, kelle seast esimene olen mina.
16Kuid minu peale on halastatud seepärast, et Kristus Jeesus saaks osutada kogu oma pikka meelt kõigepealt mind eeskujuks tuues neile, kes edaspidi hakkavad temasse uskuma ja pärivad igavese elu.
17Aga ajastute Kuningale, surematule, nähtamatule, ainsale Jumalale olgu au ja kirkus igavesest ajast igavesti! Aamen.
Korraldus Timoteosele
18Selle korralduse ma annan sulle, mu poeg Timoteos, varasemate sinu kohta käivate ennustuste põhjal, et sa nende toel võitleksid head võitlust,
19säilitades usku ja puhast südametunnistust, mille mõned on enesest ära tõuganud, ja nende usulaev on läinud põhja.
20Nende seas on Hümenaios ja Aleksandros; nemad ma olen loovutanud saatanale, et nad karistatuna loobuksid Jumala teotamisest.

Issand, Sa usaldasid oma Poja evangeeliumi meie kätte. Sinu arm on imeline!

Doktriin ja elustiil on lahutamatud, sest evangeeliumil on elumuutev vägi. See mitte ainult ei päästa, vaid ka muudab. Pauluse pöördumine annab eeskuju kõikidele. Väga vähesed  meie seast omavad nii dramaatilist kogemust - usuletuleku protsess on erinev - siiski on kõikide jaoks olemas sama Kristuse arm, usk, armastus ning kannatlikkus. Evangeelium muudab elusid, mitte ainult saatusi. Nii nagu Pauluse jaoks, tähendab ka meile pöördumine kutset teenimisse. Viljakad elud, usuteekonnad, mida käiakse Kristust teenides - need on rajatud Kristuse ustavusele, mitte meie omale.

Sõnad uskumiseks ning ustavus on omavahel seotud, ning tänane tekst on neist tulvil. Jumal usaldas evangeeliumi Pauluse kätte (s 11), nähes Pauluse suutlikkust jääda truuks Jumala ustavusele ( s12) ja seda hoolimata Pauluse eelnevast uskmatusest (s 13). Usk, võime püsida ustavana, valati rohkelt Pauluse peale. See oli Jumala armurikas kingitus (s 14). Väide, et Jumal võtab vastu kõik meeltparandanud patused, samamoodi kui Ta võttis vastu Pauluse, on õige (s 15). See on Jumala tõotus kõikidele, kes usuvad (s 16). Ja see kõik lähtub Kristusest (s 12), ning on meile kättesaadavaks tehtud Kristuses (s 14). See on põhjus, miks Kristus tuli (s 15). Nii osutab Pauluse näide meile seda, mida Kristus tahab teha ka meis (s 16).

Kui kord oleme hakanud mõistma ning meid on haaranud Jumala halastuse ja ustavuse sügavus, järgneb sellele 2 instinktiivset reaktsiooni. Esimene neist on tänulik ülistus. Jumala ees olles täidab meid vaid tänumeel ning kingime Talle oma ülistuse ja kummarduse (s 17). Teine reaktsion on usaldus sellise Jumala vastu. Kui Jumal nii ustavalt on oma eesmärgid täide viinud Pauluse, ja siis Timoteose kaudu, võime ka meie kinni hoida “usust ning puhtat südametunnistusest” (s 19). Efesose väärõpetajad on hoiatavaks näiteks usuteekonnal ootavate võimalike karide eest, kuid see ei tähenda, et meie usuelu peaks põhja minema nendel karidel.

 
Kas olen julge ja kindel, kartlik või hulljulge liikleja usuteel? Kas suhtun võimalikesse karidesse liiga tõsiselt või mittepiisava tõsidusega?

Selle kommentaari autor: +Graham Cray