Reede, 27. Märts 2015
Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 26:47-56
Jeesus vangistatakse47Ja kui Jeesus alles rääkis, ennäe, tuli Juudas, üks neist kaheteistkümnest, ja temaga oli kaasas suur rahvahulk mõõkade ja nuiadega, saadetud ülempreestrite ja rahvavanemate poolt.
48Aga tema äraandja oli andnud neile tähise: „See, kellele ma suud annan, ongi tema. Tema võtke kinni!”
49Ja otsekohe astus Juudas Jeesuse juurde ja ütles: „Tere, rabi!” ning andis talle suud.
50Aga Jeesus ütles talle: „Sõber, milleks sa siin oled?” Siis nad astusid Jeesuse juurde, panid käed tema külge ja võtsid ta kinni.
51Ja ennäe, üks Jeesuse kaaslastest sirutas käe ja tõmbas tupest oma mõõga ja lõi ülempreestri sulast ning raius ta kõrva ära.
52Siis ütles Jeesus talle: „Pista oma mõõk tuppe tagasi, sest kõik, kes mõõga tõmbavad, mõõga läbi hukkuvad!
53Kas sa arvad, et ma ei või oma Isa paluda, ja ta saadaks mu käsutusse praegu rohkem kui kaksteist leegioni ingleid?
54Aga kuidas siis saaksid täide minna kirjad, et see nõnda peab sündima?”
55Sel tunnil ütles Jeesus rahvahulgale: „Kas te olete nagu teeröövli kallale tulnud mõõkade ja nuiadega mind kinni võtma? Ma olen päevast päeva istunud pühakojas õpetamas ja te ei ole mind vangistanud!”
56Aga see kõik on sündinud, et prohvetite kirjad läheksid täide. Siis põgenesid kõik jüngrid, jättes tema maha.
Vägivaldsed mehed vahistasid Rahuvürsti. Issand, aita meil Teda tundma õppida ka meie praegusel terrori-ajastul.
Lunastuse-draama liigub nüüd kiiresti oma kulminatsiooni poole. Ketsemani vaikuse katkestab järsult relvastatud rahvajõugu saabumine, keda juhib Juudas. Veelkord pöördub reetur Jeesuse poole nimetades teda 'rabiks', ainult, et seekord saadab seda austavat pöördumist mõnitav suudlus, mis veidras koosmõjus lõpetab efektiivselt ja pöördumatult tema suhte Jeesusega. Ehk oli Juudal reetmiseks veel motiive peale raha-armastuse? Võibolla oli ta ootus luhtunud selles mida Messias saavutama peaks - lootus vägivaldsele ja natsionalistlikule ülestõusule, mis jäi olemata Jeesuse tegeliku teenimisviisi tõttu? Kui nii, siis Jeesuse järgnev käitumine igal juhul kinnitas tema illusioonide purunemist ja ka otsust hüljata Jeesuse teed ja õpetus.
Jeesuse arreteerimisel üritas üks tema jüngritest ametnikele jõuga vastu hakata (Johannese kirjelduse järgi oli see Peetrus, vt Jh 18:10), kuid ainult selleks, et kuulda Jeesuselt sõitlemist ning sõnu: "pista oma mõõk tuppe tagasi" (s 52). Taoline vägivallast hoidumine on kooskõlas Jeesuse õpetusega tema teenimise algusest, sest vaenlaste armastamine ja löögile löögiga mittevastamine oli olnud jüngrite õpetamises kesksel kohal (Mt 5:38-47). Antiikmaailmale aga oli kohutav vägivald vägagi iseloomulik - seda nii riigi poolt tehtava ülekohtu kui ka riigile vastu hakkavate revolutsiooniliste reaktsioonide puhul. Taolises olukorras õpetas Jeesus oma jüngritele nüüd, kuidas sellest nõiaringist välja murda, ning pea kolmsada aastat pidasid kristlased rahutegemist jüngerluse üheks iseloomulikumaks jooneks.
Ilmselgelt on teksti keskne mõte selles, et olles end Ketsemanis täielikult Isa tahte meelevalda andnud, on Jeesus otsustanud lõpuni käia kogu teekonna Kolgatale (s 53, 54). Ometi, kuna tegemist oli ajaga, mil äärmine vägivald vohas võimsalt, peame küsima, kas Kristuse keeldumine mõõgajõust taolisel kriitiliselt otsustaval hetkel evangeeliumi jutustuses, ei oma kaugemale ulatuvaid järelmõjusid -laienedes ka kristlikule eluviisile nagu me seda tänapäeval tunneme.
Mõtle küsimusele, mis siinkohal sai tõstatatud - mida tähendab järgida Rahuvürsti vägivaldses maailmas?
Selle kommentaari autor: David Smith