Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 28:9-20
Jeesuse ülestõusmine9Ja ennäe, Jeesus ise tuli neile vastu ja ütles: „Olge rõõmsad!” Aga nemad astusid ta juurde, haarasid ta jalgade ümbert kinni ja kummardasid teda.
10Siis Jeesus ütles neile: „Ärge kartke! Minge ning teatage mu vendadele, et nad läheksid Galileasse, ja seal saavad nad mind näha.”
11Aga kui nad olid läinud, vaata, siis tulid mõned valvesalgast linna ja teatasid ülempreestritele kõik, mis oli sündinud.
12Ja need tulid koos vanematega kokku ja võtsid nõuks anda sõduritele rohkesti raha.
13Nad õpetasid: „Öelge: „Jeesuse jüngrid tulid öösel ja varastasid tema ära, kui me magasime.”
14Ja kui maavalitseja peaks sellest kuulda saama, küll me teda meelitame ja teeme, et teie võite olla mureta.”
15Nemad aga võtsid raha ja tegid, nagu neid oli õpetatud. Ja seda juttu levitatakse juutide seas tänini.
Jeesus ilmub jüngritele ja läkitab nad evangeeliumi<br />kuulutama16Need üksteist jüngrit läksid aga Galileasse sinna mäele, kuhu Jeesus neid oli käskinud minna.
17Ja kui nad teda nägid, kummardasid nad teda, mõned olid aga kahevahel.
18Ja Jeesus astus nende juurde ja kõneles neile: „Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal.
19Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse
20ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.”
Matteus räägib meile usaldusväärsetest tunnistajatest Jeesuse surma ja ülestõusmise juures, kuid ta teab ka, et usk ülestõusmisesse ei sünni pelgalt tõendusmaterjali hindamise põhjal, vaid pigem ülestõusnud Jeesuse reaalsuse kogemises. Usk on enam, kui uskuda, et haud oli tühi või et surnud ihu ärkas taas ellu. Nii sõdurid kui ka ülempreestrid teadsid neid asju, kuid teadmine ja usk ei ole seesama.
Haaratud kahtlustest ja imestusest, kogunesid jüngrid Galileasse, kust kõik oli alguse saanud, võibolla isegi sinnasamasse Mäejutluse paika. Siis tuli Jeesus nende juurde. Me ei saa teada, mis sündis edasi nende vahel, kuid kindel on, et Jeesus viibis seal kauem kui need kümme sekundit, mille vältel öelda vaid need sõnda, mida Matteus tahtis edasi anda.
Alates William Carey’st 1790-tel, on see “Suur Läkituskäsk” muudetud protestatnliku misjoniliikumise “misjonimandaadiks” ning terved misjonäride põlvkonnad on kuulutanud ülestõusnud Jeesusest üle kogu maailma. Lugedes neid sõnu vanemais tõlgetes, tabame Euroopa koloniseeriva laienemise käskiva tooni: “ vägi….minge…. õpetage…. maailm”. Taolises esitlusviisis sisaldus risk näha misjonit kui kohustuslikku koormat, mitte aga rõõmu mida jagada; see oli pigem “meie programm”, kui Püha Vaimu töö. Kaasaegsemad tõlked annavad paremini edasi Matteuse meenutust: “meelevald….minge….tehke jüngreid….ajastu”.
Surma ja ülestõusmise läbi, ülendas Jumal oma Messia enda “paremale käele” (Ps 110:1; Rm 8:34). Jah, meil tuleb minna, kuid Matteus ei aseta rõhku mitte meie jutlustamisele, vaid väljaminemise eesmärgile, teha jüngreid kellel on usku ülestõusnud Jeesusesse ning kes elavad nii nagu Tema õpetas. Ja Tema ise on meiega, mitte ainult maailma lõpuni, vaid aegade lõpuni; Matteus ei kasutanud sõna “alati”, vaid “ajastu lõpuni”.
Selle kommentaari autor: John Harris