Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Kõrvalteed

Reede, 24. Aprill 2015

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 34:1-31

Kättemaks Diina teotamise pärast
1Kord läks Diina, Lea tütar, kelle Lea oli Jaakobile ilmale toonud, maa tütreid vaatama.
2Aga maa vürsti hiivlase Hamori poeg Sekem nägi teda, võttis tema, magas ta juures ja naeris ta ära.
3Kuid ta hing kiindus Diinasse, Jaakobi tütresse, ja ta armastas tütarlast ning rääkis tütarlapsele meelitusi.
4Ja Sekem rääkis oma isa Hamoriga, öeldes: „Võta see tüdruk mulle naiseks!”
5Jaakob aga sai kuulda, et ta tütar Diina oli ära teotatud. Aga et ta pojad olid tema karjaga väljal, siis Jaakob vaikis, kuni nad koju tulid.
6Ja Hamor, Sekemi isa, läks Jaakobi juurde, et temaga rääkida.
7Jaakobi pojad tulid väljalt, kui nad sellest olid kuulda saanud; mehed olid nördinud ja nende viha süttis väga põlema, et ta Jaakobi tütre juures magades oli Iisraelis teinud häbiteo; sest nõnda ei tohtinud teha.
8Ja Hamor rääkis nendega, öeldes: „Mu poja Sekemi hing on kiindunud teie tütresse. Andke ta ometi temale naiseks!
9Saage meiega langudeks, andke meile oma tütreid ja võtke enestele meie tütreid,
10ja jääge meie juurde elama! Maa on lahti teie ees, elage, rännake ja kodunege siin!”
11Ja Sekem ütles tema isale ja vendadele: „Kui ma teie silmis armu leian, siis annan teile, mida te minult nõuate.
12Pange mulle peale ükskõik kui palju mõrsjahinda ja kingitusi: ma annan, mida te minult nõuate. Andke ainult tütarlaps mulle naiseks!”
13Siis kostsid Jaakobi pojad Sekemile ja tema isale Hamorile, rääkides aga kavalasti, sellepärast et ta nende õe Diina oli ära teotanud,
14ja ütlesid neile: „Me ei või teha niisugust asja, et anname oma õe mehele, kellel on eesnahk, sest see oleks meile häbiks.
15Ainult sel tingimusel oleme teiega nõus, kui saate meie sarnaseiks, lastes kõik oma meesterahvad ümber lõigata.
16Siis me anname oma tütreid teile ja võtame teie tütreid enestele, elame üheskoos teiega ja saame üheks rahvaks.
17Aga kui te ei võta meid kuulda ega lase endid ümber lõigata, siis võtame oma tütre ja läheme ära.”
18Ja nende sõnad olid head Hamori ja Hamori poja Sekemi silmis.
19Ja noor mees ei kõhelnud nõnda tegemast, sest ta ihaldas Jaakobi tütart; ja tema oli lugupeetum kui kõik teised ta isakojas.
20Siis Hamor ja ta poeg Sekem läksid oma linna väravasse ja rääkisid oma linna meestega, öeldes:

“ Oh Jumal - vaata, kas ma olen valuteel ja juhata mind igavesele teele!” (Ps 139:24)

See kole lugu mis on ühelt poolt - ajas ja kommetes - meist eemal; teisalt aga tuttavlik praeguse aja vägivaldsusele mõeldes, paneb küsima: miks on selline lugu Piiblis? Mida peaksime meie selle looga täna peale hakkama? Piibel ei varja ega ilusta kuidagi Jumala rahva tegelikku olemust - ei minevikus ega muul ajal. Aga tänane lugu ei ole siiski mitte vaid illustratsioon Jumala valitud rahva algusaja tumedamast poolest, vaid on meile hoiatuseks, mõtiskluseks ja ka kinnituseks.

Hoiatuseks: kõigepealt sellest, et pealtäha süütu tegevus ei pruugi seda tegelikult olla. Lugedes, et “Diina läks maa tütreid vaatama”, ei tundu see kuidagi vale. Lähemalt vaadates näeme, et võõrana Kaananimaal elades, oli minek amoraalsuse ja seksuaalse rüveduse poolest tuntud rahva sekka üsna mõtlematu ja ohtlik  tegu. Ka kaasajal on mitmeid asju, mille kohta küsitakse: Aga mis selles siis halba on? Ja nii võib tahtmatult alustatud saada hävituse ahel, mida keegi enam peatada ei suuda.

Teiseks: kogu loos “õitseb” suur minakesksus ja paljastub selle hävitav mõju, sest enamik tegelasi ajab taga ja kaitseb eelkõige oma huve, mõtlemata teiste peale, veel vähem küsimata Jumala arvamust. Jaakob muretseb oma naha ja reputatsiooni pärast, Hamor ja Sekem ajavad taga oma himu, rääkides nii Diinale, Jaakobile kui ka linnarahvale erinevat juttu -  just nii nagu neile kõige kasulikum oli. Viimaks: Diina vendade metsik raev, mis päädis massimõrvaga - oli tegelikult voli andmine endi ihadele samamoodi, kui oli Hamori tegu Diina vastu. Egoism on kurjuse ahela suur kütus. Selles kurjuse ahelas peitub aga ülim iroonia Jaakobi käitumises, mis sugugi ei sobi õiglast viha täis isa reaktsiooniks. Iroonia on selles, et tegu suhtes mille eest kätte maksti - vendade sõnul: Diinat koheldi “nagu oleks ta prostituut” - väljendab Jaakobi käitumine samasugust suhtumist! Jaakob on vait kui see juhtub (kas sellepärast, et tegu oli  tütrega tema esimeselt naiselt Leal, kes polnud tema lemmiknaine?)  ja hiljem on nõus, kui seda tegu rahaga kinnimaksta püütakse!  Diina vennad ütlevadki isale lõpuks, et kas siis tõesti tohib nende õnde kupeldada kui prostituuti? 

Kuidas jõuab südamlikus leppimises ja Jaakobi kojujõudmises alanud lugu korraga sellisesse protsessi: vägitamisest - massimõrvani? Piibel ei varja seda teekonda, ja selle algus on eelmises peatükis.

Jumal oli Jaakobi vastu hea olnud: päästes ta Laabani käest ning Eesavi käest. Kõik olukorrad, mis oleksid Jaakobile võinud maksta elu - Jumal pööras need ära. Ja siis juhtus, et Jaakobi vana petjaloomus tõusis uuesti esile. Samasugune asi saab juhtuda kellele tahes meist - isegi siis kui oleme enda arvates asunud Jumala poole teele kogu südamest. Eriti aga siis,  kui oleme pääsenud kitsikusest.  Esimese petusammu teeb Jaakob kohtumises Eesaviga, öeldes: mine ees ma tulen Seiri järele. Tegelikult ei räägi ta tõtt -  ei ütle, et on andnud lubaduse minna hoopis Peetelisse - sinna kuhu Jumal ta kutsus. Ja kohe kui Eesav on silmist kadunud, pöörab ta hoopis teisele poole ning jõuab Sukkotisse - mis on nii geograafiliselt, kui vaimulikult tagasiminek. Veelgi enam: ta jääb sinna pidama, liikudes edasi Sekemi linna, omandab seal maatüki ja jääb pikaks ajaks paikseks! Miks jääb Jaakobi teekond pooleli? Sekem oli suurte kaubateede ristumistkoht - parim koht ümbruskonnas äritegemiseks. Parim koht enda positsiooni kindlustamiseks maal, kust ta enne pidi paljana põgenema. Jaakobi probleem oli Jumala ja Tema kutsumise usaldamises.

Jumal kõnetas Jaakobit ning andis talle kutse olla kui palverändur ja võõras maal, mida Ta näitas. Jaakob aga ei soovinud sellist saatust, vaid talle tundus parem end ise kindlustada ning see, millest loeme, on tegelikult Jaakobi kompromiss Jumala kutsumisega. Kompromiss, millele ta püüab pähe maalida vaga näo: ta rajab Sekemisse altari ning kasutab enda Jumalalt saadud uut nime “Iisrael” altarile nime andes ja seal ohverdades.  Ohverdamine oleks ilmselt pidanud sündima hoopis Peetelis, või mujal - Sekem ei olnud mitte Jumala, vaid Jakobi poolt valitud koht,  ja et ta sinna nii pikaks ajaks jäi, kuni lapsed suureks kasvasid, andis viimaks Diinale võimaluse uitama minna ning tõi kaasa need kohutavad tagajärjed. Vägistamine, pettused ja viimaks massimõrv - see oli Jaakobi kompromissi hind, millest algas kurjuse ahel. Tulemus aga ajas Jaakobi nii hirmule, et nüüd oli ta viimaks uuesti valmis kuulama ja kuuletuma Jumala kutsele.

 
Palu, et Jumal näitaks sulle ohtlikke kompromisse, mida oled valmis tegema ning põhjuseid selleks. Pühenda end uuesti kutsele mille Jumal sulle on andnud.

Selle kommentaari autor: Mari Vahermägi