Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 35:1- 29
Jumal õnnistab Jaakobit Peetelis1Ja Jumal ütles Jaakobile: „Võta kätte, mine üles Peetelisse, ela seal ja tee sinna altar Jumalale, kes sulle ennast ilmutas, kui sa põgenesid oma venna Eesavi eest!”
2Ja Jaakob ütles oma perele ja kõigile, kes olid koos temaga: „Kõrvaldage võõrad jumalad, kes teie keskel on, ja puhastage endid ning vahetage riided!
3Ja me võtame kätte ning läheme üles Peetelisse ja teeme sinna altari Jumalale, kes mind kuulis mu ahastuse ajal ja oli minuga teel, mida käisin.”
4Siis nad andsid Jaakobile kõik nende käes olevad võõrad jumalad ja kõrvarõngad, mis neil kõrvus olid, ja Jaakob mattis need maha Sekemi ligidal oleva tamme alla.
5Ja nad läksid teele; aga hirm Jumala ees lasus ümberkaudseil linnadel ja need ei ajanud taga Jaakobi poegi.
6Ja Jaakob jõudis Luusi, see on Peetelisse Kaananimaal, tema ja kogu rahvas, kes oli koos temaga.
7Ja ta ehitas sinna altari ning pani sellele paigale nimeks „Peeteli Jumal”, sest seal oli Jumal ennast temale ilmutanud, kui ta põgenes oma venna eest.
8Aga Deboora, Rebeka imetaja, suri, ja ta maeti ühe tamme alla allpool Peetelit, ja sellele pandi nimeks Nututamm.
9Ja Jumal ilmutas ennast taas Jaakobile, kui see Mesopotaamiast tuli, ja õnnistas teda.
10Ja Jumal ütles temale: „Jaakob on su nimi. Ärgu hüütagu su nime enam Jaakobiks, vaid su nimi olgu Iisrael!” Ja ta pani temale nimeks Iisrael.
11Ja Jumal ütles temale: „Mina olen Kõigeväeline Jumal. Ole viljakas ja paljune! Sinust saab rahvas, jah, rahvaste hulk, ja sinu niudeist tulevad kuningad.
12Ja maa, mille ma andsin Aabrahamile ja Iisakile, ma annan sinule; ka sinu soole pärast sind ma annan selle maa.”
13Ja Jumal läks tema juurest üles paigast, kus ta temaga oli rääkinud.
14Ja Jaakob püstitas samba sinna paika, kus ta temaga oli rääkinud, kivisamba, ja kallas selle peale joogiohvri ning valas õli.
15Ja Jaakob nimetas paiga, kus Jumal temaga oli rääkinud, Peeteliks.
Raaheli surm16Siis nad läksid Peetelist teele. Aga kui veel tükk maad oli minna Efratani, pidi Raahel sünnitama, ja tal oli raske sünnitus.
17Tema raske sünnituse ajal ütles aitajanaine temale: „Ära karda, sest ka seekord on sul poeg!”
18Ja kui ta hing oli välja minemas, sest varsti ta surigi, pani ta temale nimeks Ben-Ooni; aga tema isa kutsus teda Benjaminiks.
19Ja Raahel suri ning ta maeti Efrata tee äärde, see on Petlemma.
20Ja Jaakob püstitas tema hauale samba; see Raaheli hauasammas on alles tänapäevani.
Jaakobi rännakute lähenedes lõpule kutsub Jumal ta Peetelisse (s 1). See on otsekui ülevaatlikuks sümboliks kogu Jaakobi elatud elule (viiteid Jaakobi varasematele rännakutele peatükkides 25-30 on liiga arvukalt, et neid kõiki siin üles lugeda, aga neid on huvitav uurida).
Peetelis, kus Jaakob on korduvalt kogenud tõelist ja elavat Jumalat, on tal nüüd võimalus juhtida kogu oma perekonda Jumala kummardamises ja tunnistada Tema suurtest tegudest. Samas tasub ta ka Jumalale antud tõotuse Tema kaitse ja varustuse eest (s 3). Taas ilmutab Jumal ennast Jaakobile Peetelis ja annab siiani suurima tunnistuse oma õnnistustest Jaakobi ja ta soo üle, võttes kokku ka kõik eelnevalt lubatu (s 9-12; 28:3,4, 13-15). Ka Jumala leping Aabrahamiga (1Ms 17:1-8) saab üle korratud - külluses järglasi ja lõpuks ka kindel kodumaa.Seekord, esitleb Jumal ennast Kõigeväelise Jumala - El Shaddaina (s 11) - nimi, millega Jumal tutvustas ennast ka Aabrahamile ja mida Iisak oli oma õnnistust edasi pärandades kasutanud. Nüüd kuuleb Jaakob aga seda nime Jumala enda suust. Ja nüüd on Jaakobil võimalik see juba kuuldud nimi täita tähendusega - juhatus, kaitse, varustus ja ustavus - ja lubadusi veel paljust, mis ootab ees."Millal lõpevad meie otsingud? Ühelt poolt, lõpevad meie otsingud kui käsi, mille Jeesuse vahendusel Jumala poole välja sirutame - tunneb Jumala kinnitavat haaret ja me mõistame, et Ta on tõepoolest seal. Teisalt, meie otsing ei lõpe kunagi, kuna esmasele avastusele järgneb teine - ja nii lõpmatuseni. See, kui leiame, et Ta tõepoolest on, on vaid teekonna alguspunkt. Sealt edasi oleme kaasatõmmatud avastama - kes Ta on ja sellel avastusretkel pole iial lõppu ning see muutub põnevamaks iga edasimindud sammuga." (Isabel Kuhn "By Searching", 1957)
Selle kommentaari autor: Jenny Petersen