Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Kn 9:15-28
Saalomoni edaspidine tegevus15Ja niisugune oli lugu töökohustusega, mille kuningas Saalomon oli peale pannud, et ehitada Issanda koda, oma koda, kindlust, Jeruusalemma müüre, Haasorit, Megiddot ja Geserit:
16vaarao, Egiptuse kuningas, oli tulnud ja vallutanud Geseri, põletanud selle tulega ja tapnud kaananlased, kes linnas elasid, ja oli selle andnud kaasavaraks oma tütrele, Saalomoni naisele.
17Saalomon ehitas siis üles Geseri ja alumise Beet-Hooroni,
18Baalati ja Taamari maal olevas kõrbes
19ja kõik varustuslinnad, mis Saalomonil olid, ja sõjavankrite linnad ja ratsanike linnad ja muud, mida Saalomon soovis ehitada Jeruusalemmas ja Liibanonil ja kõikjal oma valitsusmaal.
20Kogu selle rahva, kes oli alles jäänud emorlastest, hettidest, perislastest, hiivlastest ja jebuuslastest, need, kes ei olnud Iisraeli laste hulgast,
21nende järglased, kes pärast neid olid maale alles jäänud, keda Iisraeli lapsed ei olnud suutnud sootuks hävitada, need pani Saalomon teoorjusesse kuni tänapäevani.
22Aga Iisraeli lastest ei teinud Saalomon mitte kedagi orjaks, vaid neist said sõjamehed, tema sulased ja pealikud, tema vankrivõitlejad, sõjavankrite ja ratsanike pealikud.
23Neid asevalitsejate ametimehi, kes olid Saalomoni tööde ülevaatajad, oli viissada viiskümmend; nemad valitsesid tööd tegeva rahva üle.
24Vaarao tütar tuli siis Taaveti linnast üles oma kotta, mille Saalomon temale oli ehitanud; sel ajal ehitas ta ka kindluse.
25Ja Saalomon ohverdas kolm korda aastas põletus- ja tänuohvreid altaril, mille ta Issandale oli ehitanud, ja suitsutas altaril, mis oli Issanda ees. Nõnda sai ta koja valmis.
26Kuningas Saalomon ehitas ka laevu Esjon-Geberis, mis on Eeloti lähedal Kõrkjamere rannas Edomimaal.
27Hiiram läkitas aga laevadesse oma sulaseid, laevamehi, kes tundsid merd, koos Saalomoni sulastega.
28Need läksid Oofiri ja võtsid sealt nelisada kakskümmend talenti kulda ning tõid kuningas Saalomonile.
Kui on keegi, kelle poole tõsiselt alt üles vaatame, keegi, kes on teinud suuri asju - siis on tõesti raske kui saame teada, et ka nemad seisavad nn savijalgadel. Siis võib juhtuda, et need asjad mida pidasime suureks, ei tundugi meile enam nii suurtena, või et kuuldud halbu asju, me enam nii halvaks ei peagi - ja enamasti on need mõlemad eeldused valed. 8.peatükk kirjeldab mitmes mõttes Saalomoni valitsemise kõrgaega - vähemalt selles, mis puudutab Kuningate raamatut - 9.peatükk aga tõstatab taas küsimusi.
Jumala teine ilmumine Saalomonile on eriliselt esimesega seotud - on selgelt näha, et neid kahte tuleks vaadelda koos. Templihoone võetakse vastu ning Saalomoni võime head teha leiab veelkord kinnitust, samas tõusevad esiplaanile Jumala poolt püstitatud “kui’d”. Meile meenutatakse, et nii maa, kui ka tempel on tugevalt seotud Iisraeli kui Jumala rahva identiteediga. Kui see identiteet aga satub rahva käitumise tagajärjel ohtu, siis kaotatakse mõlemad - maa, ja ka tempel. Jumala suur soov on ilmne, et Saalomon teeks kõik vältimaks hävitust, sama ilmne aga on ka mure, et see ei pruugi Saalomonil õnnestuda.
Peatüki teises pooles on aruanne Saalomoni valitsemisaja muudest olulistest teguritest - ning neid ei kommenteerita autori poolt. Saame teada, et tema diplomaatiliste vahetuste peale - isegi Hiirami ja Tüürosega - ei vaadatud alati positiivselt (s 13): et Saalomon kasutas oma ehitiste püstitamiseks regulaarselt sunnitööd (s 15)- mis oli selles ajas erakordne; ta orjastas ülejäänud mitte-Iisraeli päritoluga inimesed. Ning lugejale enesele jäetakse ülesanne anda hinnang selles, kas neile maalitav pilt kirjeldab just seda lahket kuningat, kellest räägib 5Moosese raamat ( 5Ms 17: 14-20)
Selle kommentaari autor: Mary Evans