Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Üllatus! Jumala suur arm

Neljapäev, 1. Oktoober 2015

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Kn 21

Naaboti viinamägi
1Pärast neid sündmusi juhtus järgmine lugu: jisreellasel Naabotil oli viinamägi, mis asus Jisreelis Samaaria kuninga Ahabi palee kõrval.
2Ja Ahab rääkis Naabotiga, öeldes: „Anna oma viinamägi mulle rohuaiaks, sest see on mu kojale nii lähedal; mina annan sulle selle asemele parema viinamäe, või kui sa tahad, siis ma annan sulle selle hinna rahas.”
3Aga Naabot vastas Ahabile: „Issand hoidku mind selle eest, et annaksin sulle oma vanemate pärisosa!”
4Ja Ahab tuli oma kotta, tusane ja raevutsev vastuse pärast, mille jisreellane Naabot oli temale andnud, öeldes: „Ma ei anna sulle oma vanemate pärisosa!” Ja ta heitis voodisse, pööras oma näo ära ega söönud leiba.
5Siis tuli ta naine Iisebel tema juurde ja küsis temalt: „Mispärast on su vaim nii vaevatud, et sa leibagi ei söö?”
6Ahab vastas temale: „Sellepärast et ma rääkisin jisreellase Naabotiga ja ütlesin temale: Anna mulle oma viinamägi raha eest, või kui sulle meeldib, siis ma annan sulle selle asemele teise viinamäe! Aga tema vastas: Ma ei anna sulle oma viinamäge!”
7Siis ta naine Iisebel ütles temale: „Vist ikka sina valitsed praegu Iisraeli üle? Tõuse üles, võta leiba ja su süda olgu rõõmus! Mina ise annan sulle jisreellase Naaboti viinamäe.”
8Ja ta kirjutas Ahabi nimel kirjad, sulges need tema pitseriga ja läkitas kirjad vanemaile ja suurnikele, kes elasid Naabotiga ühes linnas.
9Ja kirjades oli ta kirjutanud ning öelnud: „Kuulutage välja paast ja pange Naabot istuma rahva hulgas esikohale!
10Pange siis kaks kõlvatut meest istuma temaga vastamisi ja need tunnistagu ning öelgu: Sina oled teotanud Jumalat ja kuningat! Siis viige ta välja ja visake kividega surnuks!”
11Ja tema linna mehed, vanemad ja suurnikud, kes elasid ta linnas, tegid, nagu Iisebel neile oli sõna saatnud, nagu oli kirjutatud kirjades, mis ta neile oli läkitanud.
12Nad kuulutasid välja paastu ja panid Naaboti istuma rahva hulgas esikohale.
13Ja kaks kõlvatut meest tulid ning istusid temaga vastamisi; ja need kõlvatud mehed tunnistasid rahva ees Naaboti vastu, öeldes: „Naabot on teotanud Jumalat ja kuningat.” Siis viidi ta linnast välja ja visati kividega surnuks.
14Ja nad läkitasid Iisebelile ütlema: „Naabot on kividega surnuks visatud.”
15Kui Iisebel kuulis, et Naabot oli kividega surnuks visatud, siis ütles Iisebel Ahabile: „Tõuse üles, võta enesele jisreellase Naaboti viinamägi, mida ta ei tahtnud sulle anda raha eest, sest Naabot ei ole enam elus, vaid on surnud!”
16Kui Ahab kuulis, et Naabot oli surnud, siis tõusis ta üles, et minna jisreellase Naaboti viinamäele seda enesele võtma.
17Aga tisbelasele Eelijale tuli Issanda sõna, kes ütles:
18„Võta kätte, mine vastu Iisraeli kuningale Ahabile, kes on Samaarias! Vaata, ta on Naaboti viinamäel, kuhu ta läks, et võtta seda enesele.
19Räägi temaga ja ütle: Nõnda ütleb Issand: Kas oled tapnud ja omastanud? Siis räägi temaga ja ütle: Nõnda ütleb Issand: Samas paigas, kus koerad lakkusid Naaboti verd, lakuvad koerad ka su enese verd!”
20Ja Ahab küsis Eelijalt: „Kas nüüd leidsid mind, mu vaenlane?” Ja ta vastas: „Leidsin. Sellepärast et sa oled ennast müünud tegema, mis Issanda silmis on kuri.
21Vaata, ma lasen sulle tulla õnnetuse ja ma pühin sind ära, ma hävitan Ahabilt meesolendid, niihästi orjad kui vabad Iisraelis.
22Ja ma talitan sinu sooga nagu Nebati poja Jerobeami sooga ja nagu Ahija poja Baesa sooga, meelepaha pärast, mida sa mulle oled valmistanud, ja et sa oled saatnud Iisraeli pattu tegema.
23Aga Issand rääkis ka Iisebeli kohta, öeldes: Koerad söövad Iisebeli Jisreeli põllul.
24Kes Ahabi omadest sureb linnas, selle söövad koerad, ja kes sureb väljal, selle söövad taeva linnud.”
25Tõesti, ei ole olnud Ahabi sarnast, kes enese müüs tegema, mis Issanda silmis on kuri, sellepärast et ta naine Iisebel teda kihutas.
26Ta talitas väga põlastusväärselt, käies ebajumalate järel, nagu olid teinud emorlased, keda Issand oli ära ajanud Iisraeli laste eest.
27Aga kui Ahab kuulis neid sõnu, siis ta käristas oma riided lõhki, pani kotiriide ümber ihu ja paastus; ja ta magas kotiriides ning käis tasahilju.
28Ja tisbelasele Eelijale tuli Issanda sõna, kes ütles:
29„Kas oled näinud, kuidas Ahab on ennast alandanud minu ees? Sellepärast et ta on ennast alandanud minu ees, ei saada ma temale õnnetust tema päevil; ma saadan tema soole õnnetuse ta poja päevil.”

"Me saame uuendatud ja värskendatud ainult ühe allika juures - ja see on Tema Vaim (1). Tule ootusrikkalt sellele armu allikale.

Kas selle peatüki lõpp üllatab sind? Kas sa arvasid, et Ahab saab selle, mida ta tahtis? Isegi kõige halvim valitseja (s 25) võib parandada meelt, see võiks olla sõnum kõigile patu tagajärjel tekkinud pagulastele. Pauluse muutumine oma tagakiusamistegevuse kõrgpunktis on samasugune näide neile, kes on skeptilised Jumala päästva armu suhtes. Teises sajandi koguduses oli see oluline pastoraalne teema - kas võib tagasi võtta inimest, kui ta on eitanud, et Jeesus on Issand?

Ahab ei saa süüdistada Iisebeli. Ta võttis kuriteost osa ja Jumala hukkamõist tema osalemisele oli üsna selge (s 19, 20). Isegi kui Ahab väitis, et ta ei tea, mida tema abikaasa tegi, algas tema sõnakuulmatus kaua enne seda -- siis kui ta võttis uskmatu naise ja järgis tema jumalaid.

Siin on ka õppetund tervele riigile. Jumala juhised oma rahvale, kuidas nad peavad kasutama tema maad, ei ole mingid ebamäärased põhimõtted, mis oleksid lahus jumalateenistusest (2). Just nagu Iisebel pakkus välja, kuidas saab kuningas maad omandada ja kasutada, nii ka jumalateenistusest voolavad välja mure inimeste majandusliku heaolu pärast -- sest kuningas ei ole olulisem oma rahvast ja tema võim pärineb ainsalt kuningalt, Issandalt. Samamoodi peaks meie tänulikkus Jumala armu eest, mida me ei koge mitte ainult meie algsel vastuvõtmisel Jumala poolt, vaid Tema pideval hoolitsusel meie igapäevaelus, voolama meie jumalateenistusse ja mõjutama meie käitumist teiste suhtes. Naabotiga läks siiski halvasti. Salm 17 ütleb: "Ja Jumal astus sisse." (3) Miks ta ei teinud seda varem, et karistada Ahabit ja Iisebeli ja päästa see tavakodanik, keda ähvardasid julmad võimurid? Ikka ja jälle näeme meie maailmas (ka mitte pagulaste laagrites), et Jumal ei päästa viisil, kuidas me ootame. See on jällegi suveräänsuse küsimus.

Kas Jumala kestev arm minevikus aitab Sul usaldada talle ka oma tuleviku, isegi kui sa ei saa aru, mida Ta teeb (või ei tee)?

1 1 Kr 12:13, The Message 2 3Ms 25:8–17,23–34; 5Ms 25:5–10; 17:18–20 3 The Message

Selle kommentaari autor: Jennifer Turner