Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 21:28-32
Tähendamissõna kahest pojast28Aga mis teie arvate? Inimesel oli kaks poega ja ta astus esimese juurde, öeldes: „Poeg, mine täna tööle viinamäele!”
29Kuid too kostis: „Ei taha!”, ent hiljem ta kahetses ja läks.
30Siis astus isa teise juurde, öeldes sedasama, ent too vastas: „Küll ma lähen, isand!”, kuid ei läinud.
31Kumb neist tegi isa tahtmist?” Nad ütlesid: „Esimene.” Jeesus ütles neile: „Tõesti, ma ütlen teile, tölnerid ja hoorad saavad enne teid Jumala riiki!
32Sest kui Johannes tuli teie juurde õiguse teed näitama, siis te ei uskunud teda, kuid tölnerid ja hoorad uskusid. Teie nägite seda ja ometi ei kahetsenud hiljemgi, et teda uskuda.
Lubadus midagi teha tuleb nii kergelt. Kui tihti lubame mõnele lähedasele inimesele, et teeme neile või nende palvele vastates midagi, ning siis jätame selle tegemata. Paljud abielumehed saavad järejpidevalt meeldetuletusi oma naistelt tööde osas, mida nad on lubanud teha! Aga me kipume samamoodi käituma ka Jumalaga. Võime veeta pühapäevi lauldes Jumalale kui palju me Jeesust armastame ning kuidas igatseme Teda teenida, kuid esmaspäeva hommikul tööle jõudes unustame Ta peagi. Nii sageli käitume ka ise nagu loetud tähendamissõna teine poeg.
Juutide juhtidele rääkides oli esimene poeg see, keda Jeesus tahtis esiplaanile tuua - kuigi oli tarvis paljastada ka see, kui suur erinevus oli nende sõnade ning tegude vahel. Mistahes ühiskonnas kipuvad religioossed inimesed pidama end kõrgemalolevamaks, kui ilmselt patused inimesed - Jeesuse tulemine pöörab sellise mõtteviisi aga peapeale. Patuseid ei arvata välja nende mineviku tegude põhjal, vaid nad arvatakse hulka, kui nad vastavad Jeesuse kutsele ning sõnumile. Tähendamissõna kinnitab: oleviku sõnakuulmine muudab kehtetuks mineviku tõrjumise.
Ristija Johannese sõnumi peale meeleparandusega reageerivad maksukogujad ning protsituudid oleksid pidanud ka juutide juhtidele rahutukstegevalt märku andma sellest,, et neilgi on tarvis meelt parandada. Ka neil meie hulgast täna, kes juba aastaid on olnud kristlased, on vaja ikka ja jälle enda silme ette tuua see, mida Kristus meie eest on teinud ning kõige paremini saame seda teha kui vaatame neid, kes hiljaaegu on pääste vastu võtnud. Meil tuleb endalt küsida, kas oleme sama sõnakuulelikud kui nemad. Jätkuv vool kõige ebatõenäolisematest inimestest, kes Kristuse kutsele vastavad, on kinnitus evangeeliumi sõnumi reaalsest ning väelisest mõjust, samas meile ka julgustus osata näha laiemalt neid, kes võiksid kuuluda meie kogukonda. Kui inimesed hakkavad kogudust vältima pelgalt sellepärast, et see on koht vaid õigetele ning tõeliselt religioossetele inimestele, tuleb meil kiiresti ümber mõtelda, kuidas esitleda evangeeliumi sõnumit arusaadavamalt inimestele ühiskonnas.
Selle kommentaari autor: Ray Porter