Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 22:34-46
Seadusetundja kiusab Jeesust küsimusega suurimast käsust34Aga kui variserid said kuulda, et Jeesus oli sulgenud saduseride suu, kogunesid nad sinna.
35Ja üks seadusetundja nende seast küsis teda kiusates:
36„Õpetaja, milline käsk Seaduses on suurim?”
37Jeesus vastas talle: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega!
38See ongi suurim ja esimene käsk.
39Teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast!
40Neis kahes käsus on koos kogu Seadus ja Prohvetid.”
Kelle poeg on Messias?41Aga kui variserid olid koos, küsis Jeesus neilt:
42„Mida te arvate Messia kohta: kelle poeg ta on?” Nad ütlesid talle: „Taaveti.”
43Tema lausus neile: „Kuidas siis Taavet vaimus hüüab teda Issandaks:
44Issand ütles mu Issandale: Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased sinu jalge alla!?
45Kui nüüd Taavet hüüab teda Issandaks, kuidas ta siis on tema poeg?”
46Ja ükski ei suutnud talle vastata sõnagi ja keegi ei julgenud sellest päevast peale teda enam küsitleda.
Uut seaduseettepanekut kavandades püüab parlamendi fraktsioon selle kujundada võimalikult üheseltmõistetavana nii, et ei tekiks võimalust erinevaiks tõlgendusteks ega alust vaidlusteks. Jeesus, vastates käsutundjale läheb otse Jumala käsu keskmesse. Ta mitte ainult ei too esile kahte käsuga seotud kirjakohta (võimalikust 613, mida variserid arvestasid - 5Ms 6:5 ja 3Ms 19:18) kui Jumala poolt peamisteks määratletuid, vaid seda tehes Ta rõhutab, et armastus on keskne igasuguses sõnakuulmises. Variseride jaoks tähendas religioon käskude pidamist. Jeesus asetab armastuse inimese ja Jumala vahelise suhte südamesse, ning lisab armastuse oma ligimese vastu. Hiljem kirjutab Paulus: armastus on käsuseaduse täitmine (Rm 13:10). Too käsutundja võis suurimat käsku kirjeldades näha selles ka oma vastutusala piire; Jeesuse vastus ja armastus, mida Tema õpetas ning elas, ei omanud mingisuguseid piiranguid. Koostades uut usutunnistust alustas Lausanne maailmakongress Kaplinnas (2010) iga uut lõiku sõnadega “Me armastame…..” (www.lausanne.org/en/documents/ctcommitment.html), vastandudes sellega teistele usu deklaratsioonidele, mis tundusid nõudvat vaid intellektuaalset nõustumist.
Peale nii paljusid küsimusi Talle, esitab Jeesus omakorda küsimuse variseridele, ning puudutab nende jaoks kõige olulisemat küsimust ja otsust, nimelt: variseride arusaamist, kes Jeesus on. Selles evangeeliumis kasutatakse üsna sageli messiaanlikku tiitlit “Taaveti Poeg”, nüüd aga soovib Jeesus lahutada selle poliitilistest ja rahvuslikest kõrvaltähendustest, tõstes enda identiteediküsimuse neist kõrgemale ja paludes variseridelt selgitust Psalm 110:1 tekstile. Messias ei ole lihtsalt Taaveti poeg, vaid Ta on ka tema Issand. Jeesuse väide, mis oli tähendamissõnadest aimatav olnud, öeldakse siin välja avalikult. Kas Messias ei ole mitte Jumala Poeg? Variserid ei suuda vastata, kuid nelipühapäeval on sama tekst ka Peetruse jutluses ning sellele järgneb kolme tuhande inimese pöörudmine, kes tunnistavad Jeesuse oma Päästjaks ning Issandaks (Ap 2:34-35, 41)
Selle kommentaari autor: Ray Porter