Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Kn 9:1-16
Jehu võitakse Iisraeli kuningaks1Ja prohvet Eliisa kutsus ühe prohvetijüngri ning ütles temale: „Pane vöö vööle, võta kätte see õlikruus ja mine Gileadi Raamotisse!
2Ja kui sa jõuad sinna, siis vaata, kus on Jehu, Nimsi poja Joosafati poeg; siis mine sisse, käsi teda üles tõusta oma vendade keskelt ja vii ta tagakambrisse!
3Võta siis õlikruus ja vala õli temale pähe ning ütle: Nõnda ütleb Issand: Mina olen võidnud sind Iisraeli kuningaks! Ava siis uks ja põgene viivitamata!”
4Ja noor mees, prohveti teener, läks Gileadi Raamotisse.
5Ja kui ta jõudis sinna, vaata, siis istusid seal väepealikud. Ja ta ütles: „Pealik, mul on sinule midagi rääkida!” Ja Jehu küsis: „Kellele meie kõigi hulgast?” Ja ta vastas: „Sinule, pealik!”
6Siis ta tõusis ja läks kotta; ja noor mees valas õli temale pähe ning ütles temale: „Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Mina olen võidnud sind kuningaks Issanda rahvale Iisraelile!
7Sa pead maha lööma oma isanda Ahabi soo, et ma saaksin tasuda Iisebelile oma sulaste, prohvetite vere ja kõigi Issanda sulaste vere eest!
8Kogu Ahabi sugu peab hukkuma: ma hävitan Ahabil meesolendid, niihästi orjad kui vabad Iisraelis!
9Ma talitan Ahabi sooga nagu Nebati poja Jerobeami sooga ja Ahija poja Baesa sooga.
10Koerad söövad Iisebeli Jisreeli põllul ja teda ei maeta maha.” Siis ta avas ukse ja põgenes.
11Kui Jehu tuli välja oma isanda sulaste juurde, siis küsiti temalt: „Kas kõik on hästi? Mispärast see hull tuli sinu juurde?” Ja ta vastas neile: „Te ju tunnete meest ja tema kõnet!”
12Aga nad ütlesid: „Vale! Räägi ometi meile!” Ja ta ütles: „Ta rääkis mulle seda ja teist ning ütles: Nõnda ütleb Issand: Mina olen võidnud sind Iisraeli kuningaks!”
13Siis nad kõik võtsid kähku oma kuued ja panid need temale alla, trepiastmete peale, ja nad puhusid sarve ning ütlesid: „Jehu on saanud kuningaks!”
Jehu tapab Joorami14Ja Jehu, Nimsi poja Joosafati poeg, pidas vandenõu Joorami vastu, Jooram oli olnud kaitsmas Gileadi Raamotit, tema ja kogu Iisrael, Süüria kuninga Hasaeli vastu.
15Aga kuningas Jooram oli tulnud tagasi, et Jisreelis lasta ennast ravida haavadest, mis süürlased olid löönud, kui ta sõdis Süüria kuninga Hasaeli vastu. Ja Jehu ütles: „Kui te olete nõus, siis ärge laske linnast lahkuda kedagi, kes võiks minna Jisreeli seda kuulutama!”
16Ja Jehu astus vankrisse ning läks Jisreeli, sest Jooram lamas seal ja Juuda kuningas Ahasja oli tulnud Jooramit vaatama.
Jumala kannatlikkus Ahabi koja vastu on ilmselgelt otsa saanud. Ametisse võitud valitsejad, kes oleksid pidanud inimesi Jumala teedele juhtima, on oma vastutust täielikult ignoreerinud. Liiga kaua on nad olnud hoolimatud prohvetite manitsuse suhtes ning täie teadlikkusega teinud kõike, mis Jumala silmis vale on olnud. Nüüd on saabunud aeg vastust anda oma tegude eest.
On tähelepanuväärne, et Eliisa läheb otse, välja juba rajatud kuninglikust liinist, et võida järeltulija, kelle tulek toob olukorda muutuse. Jehu, kes teenis armees väepealikuna, ei olnud lasknud end rikkuda ühegi väära teo läbi. Prohveti poolt uueks kuningaks võituna, saab ta esimeseks ülesandeks teha juhtide keskel puhastus ning luua uus kord. Ebajumalateenimisele, nõidumisele, ülekohtule ja ahnusele peab ükskord lõpp tulema ning rahvas peab pöörduma ja hakkama taas teenima elavat Jumalat. See aga ei saa sündida enne, kui praegune kuningas ja tolle ema on võimu juurest eemaldatud, sest just viimase vaimne saastumine ja mõju, on viinud ka rahva sügavale kurjusesse.
Joorami ning Iisebeli kõrvaldamise protsess ei toimu aga sugugi vaikselt. See on täis verevalamist ning vägivalda. Jeesuse järel käijatena, peaksime vältima verevalamist ning kasutama üksnes vaimulikke relvi; samas võib juhtuda, et meilgi läheb tarvis samalaadset otsustavust, et kuri lõpuni välja juurdia.
Siiski räägib see peatükk veel palju enamast kui lihtsalt vägivallast. Selle sõnumi põhisisuks on prohvetikuulutuse täitumine ning karistamine mineviku pattude eest. Eelija kuulutas juba ammu aega tagasi, et Ahabi järeltuijad, ning ka Iisebel ise, saavad koerte poolt söödud (1Kn 21:21, 23, 24). Nemad mõrvasid süütu mehe Naaboti ainult sellepärast, et Ahab tahtis endale viinamäge. Aja möödudes võis Iisebelil tekkida tunne, et Eelija prohveteeringud olid vaid mõjuta ähvardused. Iisebel isegi ei mõtelnud meeleparandusele ja tema poeg käis oma vanemate kurjade tegude jälgedes. Ometi meenutab tänane tekst meile ka seda, et Jumalat ei ole võimalik pilgata ning aja möödumine iseenesest ei pese kellegi patte ära. Kuni me ei otsi andeksandmist Temalt, jääb Jumala õiglusnõue üles ning toob kaasa kohtuotsuse.
Selle kommentaari autor: Elaine Storkey