Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 19:1-16
Pilaatus mõistab Jeesuse surma1Nüüd võttis Pilaatus Jeesuse ja laskis teda piitsutada.
2Ja sõdurid punusid kibuvitstest pärja ning panid selle talle pähe ja purpurmantli selga
3ning tulid tema juurde ja ütlesid: „Tervist, juutide kuningas!” ja andsid talle kõrvakiile.
4Ja Pilaatus läks taas välja ja ütles neile: „Vaata, ma toon ta teile välja, et te saaksite aru: mina ei leia temal mingit süüd.”
5Siis tuli Jeesus välja, kandes kibuvitsapärga ja purpurmantlit. Ja Pilaatus ütles neile: „Ennäe inimest!”
6Kui nüüd ülempreestrid ja sulased teda nägid, hüüdsid nad: „Löö risti! Löö risti!” Pilaatus ütles neile: „Võtke teie ta ja lööge ise risti, sest mina ei leia temal süüd!”
7Juudid vastasid talle: „Meil on Seadus, ja Seaduse järgi peab ta surema, sest ta on tõstnud ennast Jumala Pojaks.”
8Seda sõna kuuldes kartis Pilaatus veel enam.
9Ja ta läks jälle kohtukotta ja küsis Jeesuselt: „Kust sina oled?” Aga Jeesus ei andnud talle vastust.
10Siis ütles Pilaatus talle: „Kas sa ei räägi minuga? Kas sa ei tea, et mul on meelevald sind vabaks lasta ja mul on meelevald sind risti lüüa?”
11Jeesus vastas: „Sinul ei oleks mingit meelevalda minu üle, kui see poleks sulle antud ülalt. Seepärast on suurem patt sellel, kes minu on andnud sinu kätte.”
12Sellest alates otsis Pilaatus võimalust teda vabaks lasta. Aga juudid hüüdsid: „Kui sa tema vabaks lased, siis sa ei ole keisri sõber. Igaüks, kes tõstab enese kuningaks, hakkab vastu keisrile.”
13Kui nüüd Pilaatus neid sõnu kuulis, tõi ta Jeesuse välja ja istus kohtujärjele paika, mida hüütakse Kivipõrandaks, heebrea keeles aga Gabbataks.
14Aga oli paasapühade valmistuspäev, umbes keskpäev. Ja ta ütles juutidele: „Ennäe, teie kuningas!”
15Need aga hüüdsid nüüd: „Vii ära, vii ära, löö ta risti!” Pilaatus ütles neile: „Kas ma pean teie kuninga risti lööma?” Ülempreestrid vastasid: „Meil ei ole kuningat, vaid on keiser.”
16Siis andis Pilaatus Jeesuse nende kätte risti lüüa. Nad võtsid nüüd Jeesuse -
Tänases jutustuses kasvavad panused, eemaldatakse piiranguid ning vägivallale antakse täielik voli (s 1-3). Sel ajal kui religioossed juhid kasvatavad oma nõudmisi, taganeb Pilaatus nõrkuses ja segaduses, ning selle kõige keskel seisab Jeesus, vaikivana, veritsevana, pekstuna, kuid endiselt olukorda valitsedes (s 11).
Kõik sõltub võimust. Pilaatus nautis võimu, mis tal Jeesuse üle oli, ning selle kaotamise hirmus oli ta nõus ohvriks tooma süütu inimese. Enamgi veel, ta arvas, et on pääsenud vastutusest sümboolselt käsi pestes (Mt 27.24) enne kui läks kohtama oma naist (Mt 27:19).
Tavalised inimesed juutide hulgast järgnesid Jeesusele kahel põhjusel: nad kogunesid, et kuulda kuidas Ta õpetab ning nad tulid selleks et abi ja tervist saada. Jeesuse õpetus erines märkimisväärselt juudi rabide õpetusest, sest Jeesus õpetas meelevallaga. Jeesuse imeteod ja tervendamised hämmastasid kõiki ümberolijaid. Ja nagu Ta Naatsaretis olles ise selgitas, Tema Isa oli läkitanud Ta “kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid…” (Lk 4:18), Ta oli tulnud täitma Jesaja prohveteeringut (Js 61;1-2). Temas tipnesid kõik juutide ootused. Ülempreestrid, variserid ja kirjatundjad, kes Jeesuse Pilaatuse kätte andsid olid aga niivõrd iseendast, oma ideedest ja religioossetest detailidest haaratud, et jäid pimedaks sellele, mida nägi kogu ülejäänud rahvas. Ja seepärast kui Jeesus rääkis “minu Isast”, ei osanud nad seda teisiti kui vaid jumalapilkeks tõlgendada. Nad nägid Tema imetegusid ja tervendamisi hingamispäeval - aga ei osanud seda pidada muuks kui religioossete reeglite rikkumiseks.
Pilaatus nägi asju teisiti ning kartis täiesti reaalselt, kui kuulis, et Jeesus väitis end olevat Jumala (polüteistlikule roomlasele oli selline väide täiesti tõsiseltvõetav. Kõikjal selles ühiskonnas levis lugusid inimestest, kes pälvisid karistuse, kuna ei suutnud jumalusi nähes neid ära tunda). Selles vangis oli nähtavalt midagi väga erilist.
Sündmuste arenedes kuhjub üks irooniline seik teise otsa. Pilaatus hoiatab Jeesust, et tal on meelevald Teda vabaks lasta või risti lüüa. Juudid hoiatavad Pilaatust, et kui ta laseb Jeesuse vabaks, ei ole Pilaatus enam “keisri sõber” (s 12), lisades sellele naeruväärse väite “Meil ei ole ühtki teist kuningat peale keisri!” (s 15). Taoline silmakirjalik ning ebasiiras hoiak saab tulla vaid tahtlikust pimeduse valimisest -nagu nendega ka juhtus.
Selle kommentaari autor: Annabel Robinson