Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Ms 21:28-22:25
Seadused looma poolt tekitatud kahjude kohta28Kui härg kaevleb surnuks mehe või naise, siis tuleb härg kividega surnuks visata ja tema liha ei tohi süüa, härja omanik aga on süüta.
29Aga kui seesama härg oli varem kaevleja ja selle omanikku hoiatati juba ammu, ent tema ei takista seda ja härg tapab mehe või naise, siis visatagu härg kividega surnuks ja surmatagu ka ta omanik!
30Kui temale aga määratakse lunastushind, siis ta peab andma niipalju hinge lunaraha, kui temale määratakse.
31Kui see härg kaevleb poega või tütart, siis tuleb temaga talitada sellesama seaduse järgi.
32Kui härg kaevleb sulast või teenijat, siis tuleb nende isandale anda kolmkümmend hõbeseeklit, härg aga visatagu kividega surnuks!
33Kui keegi jätab kaevu lahti või kaevab kaevu, aga ei kata seda, mille tõttu langeb sinna härg või eesel,
34siis peab kaevu omanik andma hüvituse; ta tasugu looma omanikule rahas, aga korjus jäägu temale.
35Kui kellegi härg kaevleb surnuks teise mehe härja, siis tuleb elus härg müüa ja raha pooleks jagada; ka surnud härg tuleb poolitada.
36Aga kui on teada, et see härg oli juba varem kaevleja ja selle omanik ei ole seda takistanud, siis ta peab selle täiesti asendama: härg härja vastu; aga korjus jäägu temale.
Seadused süütegude hüvitamise kohta37Kui keegi varastab härja või lamba ja tapab või müüb selle, siis ta peab andma viis härga härja vastu ja neli lammast lamba vastu!
1Kui varas tabatakse sissemurdmiselt ja lüüakse surnuks, siis tapjal ei ole veresüüd.
2Aga kui päike oli juba tõusnud, siis on tapjal veresüü. Varas peab tasuma kõik; kui tal midagi ei ole, võib teda ennast müüa varguse pärast.
3Kui varastatu, olgu härg või eesel või lammas leitakse tema käest elusana, siis ta peab tasuma kahekordselt.
4Kui keegi söödab ära põllu või viinamäe, laseb karja lahti ja söödab teise põllul, siis ta peab asemele andma parimat oma põllult ja viinamäelt.
5Kui tuli pääseb lahti ja hakkab kibuvitste külge ning põletab ära nabrad või lõikamata vilja või põllu, siis süütaja peab põlenu eest täielikult tasuma.
6Kui keegi teisele annab hoiule raha või riistu ja need varastatakse selle kojast, siis peab varas, kui ta leitakse, tasuma kahekordselt.
7Aga kui varast ei tabata, viidagu koja omanik Jumala ette: kas ta ise ei ole pannud oma kätt ligimese vara külge?
8Kõigis süütegudes härja, eesli, lamba, riiete ja kõigi kadunud asjade pärast, mida keegi ütleb enese oma olevat, tuleb mõlema asi viia Jumala ette: kelle Jumal süüdi mõistab, see peab teisele tasuma kahekordselt.
9Kui keegi teisele annab hoiule eesli või härja või lamba või mõne muu looma ja see sureb või saab vigastada või viiakse ära kellegi nägemata,
10siis peab nende mõlema vahel toimuma vanne Issanda ees: kas ta pole pannud oma kätt teise omandi külge? Omanik peab vandega leppima ja teine ärgu tasugu.
11Kui see aga tõepoolest on temalt varastatud, siis ta peab omanikule tasuma.
12Kui see aga tõepoolest on maha murtud, siis ta toogu see tõendiks; mahamurtut ta ei tarvitse tasuda.
13Kui keegi teiselt laenab looma ja see saab vigastada või sureb, ilma et omanik juures oleks, siis ta peab selle eest temale tasuma.
14Aga kui omanik juures oli, siis tal ei ole vaja tasuda; kui see oli renditud, siis asendab selle rendihind.
Kõlbluse ja usu seadusi15Kui keegi võrgutab neitsi, kes ei ole kihlatud, ja magab temaga, siis ta peab mõrsjahinna eest tema enesele naiseks võtma.16Aga kui selle isa keeldub teda temale andmast, siis mees vaagigu raha, nagu on mõrsjahind neitsi eest.
17Sa ei tohi nõida ellu jätta!
18Igaühte, kes ühtib loomaga, tuleb karistada surmaga!
19Kes ohverdab jumalatele ja mitte üksnes Issandale, see tuleb hukata!
20Ära rõhu võõrast ja ära tee temale häda, sest te ise olete olnud võõrad Egiptusemaal!
21Te ei tohi halvasti kohelda ühtegi lesknaist ega vaeslast!
22Kui sa neid halvasti kohtled, nii et nad mind appi hüüavad, siis ma kuulen tõesti nende hüüdu,
23mu viha süttib põlema ja ma tapan teid mõõgaga, nõnda et teie naised jäävad leskedeks ja lapsed orbudeks.
24Kui sa laenad raha minu rahvale, mõnele, kes on vaene, siis ära ole tema suhtes liigkasuvõtja: te ei tohi temalt kasu võtta!
25Kui sa oled võtnud pandiks oma ligimese üleriide, siis sa pead selle temale tagasi andma, enne kui päike loojub,
Tänane kirjakoht on kümnele käsule toetuv üksikasjalikum kirjeldus seadustest ja õigusemõstmise sätetest. Neid lugedes võime tabada end mõtetelt, et meil pole midagi pistmist nende vanade seadustega. Vana Testamenti lugedes ei tohiks siiski kõrvale jätta seadusesätete kirjeldusi, sest need moodustavad ühe osa tervikust ja neid lugemata ei suuda lugeja mõista iisraellaste kultuuri ega Jumala ja inimeste suhet.
Eraldi seadused loomade, eriti just härgade kohta annavad tunnistust sellest, et härjad olid iisraellaste majapidamises hinnatud ja kallid loomad. Härgade arv näitas inimeste jõukuse taset ja kuna need loomad olid sedavõrd tähtsal kohal, pidid ka seadused olema täpselt sätestatud. Üldjuhul olid inimesed vastutavad oma loomade käitumise eest, aga mõnel juhul tuli vastutada ka oma ligimese loomade eest (vt 22:13).
Kristlastena peame endastmõistetavaks ligimese armastamist, aga peaksime hoolivalt suhtuma ka loomadesse, keda meid on pandud valitsema (vt 1Ms 1:28). Valitsema ei tähenda siinkohal ekspluateerima ega üleolevalt suhtuma alamatesse eluvormidesse, vaid kohusetundlikult ja targalt hoolitsema inimeste kätte antu üle. Kuigi tänases tekstis on juttu ka isikuvastastest kuritegudest, avagem silmad, nägemaks mitte ainult inimesi enda ümber, vaid ka loomi, linde – kõike, mida Jumal on meie kätte usaldanud. Kui sa oled kogemata looma vigastanud (nt autoga otsa sõitnud), ära mine lihtsalt edasi, vaid vaevu peatuma, sest äkki saab teda veel kuidagi päästa. Võib-olla on tema peremees teda kusagil ootamas ja tema pärast muretsemas.
Siis jõuame seaduste juurde, mis puudutavad isiklikku vara, ning on lõimitud iisraeli vanaaja maaelu olustikku; lambavargus, enda karjade toitmine naabri põllul või sul õnnestus lõhkuda see, mille laenasid. Mida peaks üks aus iisraellane tegema sellisel puhul?
Vastus seisneb õigluse jaluleseadmises, sellele ruumi tegemises, vastavalt sellele, mida tõendusmaterjal lubab arvata. Taoline meetod muutus niivõrd tavapäraseks, et ka meil on raske neid tekste lugeda, mõtlemata, et nii ju ongi õiglane. Sellest näeme, et juba tol ajal said kaasaegse kriminaalseadusandluse alused paika pandud - kaua enne seda, kuid need üldlevinuks muutusid. Lisaks näeme, et kahju hüvitamine oli väga sageli kahekordses mõõdus - ja tänapäeval see enamasti nii ei ole.
Üldisemat aga võime tõdeda, et igapäevase äritegevuse mured ja rõõmud on Pühakirja südamesse põimitud. Vaimulikult õige elu elamine ei ole lihtsalt mingiks alternatiivisk argipäevatööle. Jumalat huvitavad täpselt samapalju kui meie hinge olukord, ka meie äritehigud ja nende eetika.
Jah, me teame, et maailm suuresti ei toimi nende seaduste järele. On mitmeid mõjutegureid, mis kraavi veavad: peresuhted, vihane kättemaks ning ebaaus andmekajastus on ärimaailmas palju enam levinud kui püüd saavutada õiglust ning kaaluda asitõendeid.
Kas just seepärast ei võiks 2Ms 22 peatüki seadused saada kaasaja maailmas hoopiski prohvetlikuks hääleks?
Selle kommentaari autor: APÜ