Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ilmutuse 12:1-18
Nägemus naisest ja lohest1Suur tunnustäht sai nähtavaks taevas: naine, riietatud päikesesse, ning kuu tema jalge all, ning pärg kaheteistkümnest tähest tema peas.
2Ja ta oli lapseootel ning kisendas tuhudes ja piinles sünnitusvaludes.
3Taevas sai nähtavaks teine tunnustäht, ennäe: suur tulipunane lohe, kellel oli seitse pead ja kümme sarve ning ta peadel seitse peaehet.
4Ta saba pühkis ära kolmandiku taevatähti ning viskas need maa peale. Ja lohe seisatas naise ees, kes oli sünnitamas, et niipea kui ta on sünnitanud, süüa ära ta laps.
5Ja naine tõi ilmale poeglapse, kes karjasena hoiab raudsauaga kõiki paganaid. See laps haarati Jumala ja ta trooni juurde.
6Ja naine põgenes kõrbe, kus tal oli ase, mille Jumal oli valmistanud, et teda seal toidetaks tuhat kakssada kuuskümmend päeva.
7Ja taevas tõusis sõda: Miikael ja tema inglid hakkasid sõdima lohega, ning lohe sõdis ja tema inglid.
8Lohe ei saanud võimust, ja enam ei leidunud neile aset taevas.
9Suur lohe heideti välja, see muistne madu, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu ilmamaad - ta heideti maa peale ja tema inglid heideti koos temaga.
10Ja ma kuulsin suurt häält taevast hüüdvat: „Nüüd on käes pääste ja vägi ning meie Jumala kuningriik ning tema Kristuse meelevald, sest välja on heidetud meie vendade süüdistaja, kes süüdistab neid Jumala ees päeval ja ööl.
11Nemad on ta ära võitnud Talle vere läbi ning oma tunnistuse sõna läbi ega ole oma elu armastanud surmani.
12Seepärast rõõmustage, taevad, ning teie, kes neis viibite! Häda maale ja merele, sest kurat on tulnud alla teie juurde; ta on suures raevus, teades, et tal on aega üürikeseks.”
13Kui lohe nägi, et ta oli heidetud maa peale, siis ta kiusas taga naist, kes oli toonud ilmale poeglapse.
14Aga naisele anti kaks suure kotka tiiba, et ta lendaks kõrbesse paika, kus teda toidetakse üks aeg ja kaks aega ja pool aega, eemal mao palge eest.
15Ja madu purskas oma suust naisele järele vett otsekui jõe, et teda jõevooluga ära uhtuda.
16Maa aitas naist, avades oma suu ning neelates ära jõe, mille lohe purskas välja oma suust.
17Ja lohe vihastas naise peale ja läks sõdima nendega, kes olid jäänud üle naise soost, kes hoiavad tallel Jumala käske ning kellel on Jeesuse tunnistus.
18Ja ta jäi seisma mere liivale.
Avatud taevast tõuseb esile järjekordne sümboolne tunnusmärk. Siin kirjeldatud naine ei ole üksikisik, vaid hoopis Iisrael, koos Joosepi unenäost võetud kaheteistkümne tähega (1Ms 37:9). Meile näidatakse Jõululugu väga ebatavalisest vaatenurgast. Kogu Jeesuse elu ja kutsumus on siin kokku võetud ühteainsasse salmi. Ka on Jeesuse sünd ning teenimistöö vastuolus draakoni tahtega. Sellel isendil on Piibliga mitmeid seoseid, kuid tema identiteet tuuakse selgelt välja alles üheksandas salmis. Tema on see madu, kes eksitas Eevat (1Ms 3) ja saatan, kes süüdistab Jumala rahvast (vt Iiobi raamatut). Ta on Vaarao (Hs 29:3) ja Nebukadnetsar (Jr 51:34) ja vahest Leviatan (Js 27:1). Kuid, kurat heidetakse maa peale siis, kui kõlab evangeeliumi kuulutus (Lk 10:18).
Sõda taevas on vaid foon tõelisele konfliktile. Saatan alistatakse Jeesuse ristipuul. Ja kõik edasine tuleneb sellest. Ta ei saa enam süüdistada Jumala rahvast, sest Jeesus on võtnud meie patu ja saanud ohvritalleks, lunastavaks ohvriks meie eest. Tema kostab meie eest taevas. Tema ülestõusmise läbi on võidetud ka surm, ja nii ei pea usklikud ka surmaga ähvardamisel seda kartma ega oma tunnistusest loobuma (Rm 8:31-39 kuulutab sama).
Haavatud draakonil ei õnnestunud hävitada last kes naisest sündis. Ta proovis naist uputada, nagu vaarao tahtis hävitada Iisraeli lapsi Punases meres, kuid naine on kaitstud ühe kindla ajahetke tarvis – sümboolne kolm ja pool päeva/aastat mis erinevatel viisidel korduvalt Piiblis esineb. Ainsad inimesed, keda ta veel rünnata saab on Väike-Aasia piirkonna ustavad kristlased. Nende kindlus on Jeesuse ristisurmas ning ülestõusmises, kuid samas on nad avatud ka saatana rünnakutele siin maailmas.
Selle kommentaari autor: Ray Porter