Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ilm 21:9-27
Nägemus uuest Jeruusalemmast9Minu juurde tuli üks seitsmest inglist, neist, kelle käes on seitse kaussi täis seitset viimset nuhtlust, ning ta rääkis minuga ja ütles: „Tule, ma näitan sulle mõrsjat, Talle naist!”
10Ja ta kandis mu vaimus suurele ja kõrgele mäele ning näitas mulle linna, püha Jeruusalemma, mis on alla tulemas taevast Jumala juurest
11ja millel on Jumala kirkus, ning ta valgus on kõige kallima kivi sarnane, otsekui jaspis, mis hiilgab nagu mägikristall.
12Sellel on suur ja kõrge müür ning kaksteist väravat ja väravate peal kaksteist inglit; ning väravate peale on kirjutatud nimed, mis on Iisraeli laste kaheteistkümne suguharu nimed.
13Päevatõusu pool on kolm väravat, põhja pool kolm väravat, lõuna pool kolm väravat, õhtu pool kolm väravat.
14Ja linna müüril on kaksteist aluskivi ning nende peal Talle kaheteistkümne apostli nimed.
15Ja sellel, kes minuga rääkis, oli käes kuldpilliroog, et mõõta linna ja selle väravaid ja selle müüri.
16Linn on nelinurkne ning ta pikkus on võrdne laiusega. Ta mõõtis linna pillirooga - kaksteist tuhat vagu. Ta pikkus ja laius ja kõrgus on võrdsed.
17Ja ta mõõtis tema müüri - sada nelikümmend neli küünart inimese, see tähendab ingli mõõdu järgi.
18Selle müür on jaspisest ning linn ise puhtast kullast, selge klaasi sarnane.
19Ja linna müüri aluskivid on ehitud igasuguste kalliskividega. Esimene aluskivi on jaspis, teine safiir, kolmas kaltsedon, neljas smaragd,
20viies sardoonüks, kuues karneool, seitsmes krüsoliit, kaheksas berüll, üheksas topaas, kümnes krüsopraas, üheteistkümnes hüatsint, kaheteistkümnes ametüst.
21Kaksteist väravat on kaksteist pärlit, iga värav ühest pärlist, ning linna tänav on puhtast kullast otsekui läbipaistev klaas.
22Templit ma ei näinud seal, sest Issand, Kõigeväeline Jumal, on selle tempel, ning Tall.
23Ja linnale ei ole vaja päikest ega kuud, et need talle paistaksid, sest Jumala kirkus valgustab teda, ning tema lamp on Tall.
24Rahvad hakkavad käima tema valguses ning ilmamaa kuningad toovad sinna oma hiilguse.
25Tema väravaid ei lukustata päeval, ent ööd seal ei olegi.
26Ja rahvaste hiilgus ja au kantakse sinna sisse.
27Sinna ei saa midagi, mis on rüve, ega keegi, kes teeb jäledusi ja valet, vaid üksnes need, kes on kirjutatud Talle eluraamatusse.
"Mida silm ei ole näinud ega kõrv kuulnud ja mis inimsüdamesse ei ole tõusnud - selle on Jumal valmistanud neile, kes teda armastavad" (1Kr 2:9). Just sellepärast on meil vaja Johannese Ilmutuseraamatut. Ainult läbi nende kujundite võime kohtuda sellega, mida me ei saa näha ega kuulda ja mida meie mõistus ei suuda mahutada. Johannes püüab jagada meiega taevast, inimkeele puudulikkusele vaatamata. Kõik on täiuslik, kõik mõõdud korrutuvad kolme ja kaheteistkümnega - täiuslike ja pühade numbritega ( mis on ära kadunud igavates tõlgetes, kus need on konverteeritud meetermõõdustikku!). Taevas kiirgab kõige säravamate, läikivamate ja kõige värvikamate asjade mõjul, mis olid teada Johannese iidsel ajastul. Taevas sätendvad kristallid, kuld, klaas, safiirid ja pärlid - kujutlusvõimet ületava iluga. Sõnadest lihtsalt ei piisa. Siin on kogu valgus. Jumal on talumatu, kirgas valgus. Jumala kohalolu pagendab öö koos selle hrmudega, ning muudab mistahes muu valguse ebaoluliseks.
Seejärel jõuame selle raamatu suurima imeni, mida ma oma lapsepõlvest saadik olen armastanud. Ime, mida ma siiamaani vaevu taipan, sest see esitb väljakutse lihtsustatud teoloogiale. Rahvad hakkavad käima tema valguses (s 24). "lmamaa kuningad" sisenevad linna, tuues oma rahvusest ning kultuurist kaasa häid ja suurepäraseid asju. Kes on need kuningad ja rahvad? Varasemates nägemustes olid rahvad ja nende liiderlikud kuningad Jumala rahva tagakiusajad, juues suure Paabeli "hooruse raevuviina" (Ilm 18:3). Nüüd sisenevad nad linna mille väravad pole kunagi lukus. See on suur ime, pikka aega tagasi ennustatud üüratu müsteerium. "Ja rahvad tulevad su valguse juurde ning kuningad paistuse juurde, mis sinust kumab" (Js 60:3). Mu süda üritab hoomata seda, millega mu mõistus toime ei tule. Rahvad ja kuningad, maailm mis kunagi oli jumalavaenulik ja pealtnäha Jumala õnnistusest eemal, on nüüd lunastatud. Seda iidset prohveteeringut ei salvesta ei Pühakiri ega ajalugu. See ootab meid ees ainult kujuteldamatus ja hiilgavas tulevikus.
Selle kommentaari autor: John Harris