Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Hirmust halvatud

Esmaspäev, 24. Juuni 2019

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Sm 17:1-30

Taavet ja Koljat
1Ja vilistid kogusid oma sõjaväed võitluseks; nad kogunesid Sookosse, mis kuulus Juudale, ning lõid leeri üles Sooko ja Aseka vahele, Efes-Dammimi.
2Ka Saul ja Iisraeli mehed kogunesid ja lõid leeri üles Tammeorgu ning seadsid endid tapluseks vilistite vastu.
3Vilistid seisid siinpool mäe peal ja Iisraeli lapsed seisid sealpool mäe peal, ja nende vahel oli org.
4Siis tuli vilistite leeridest välja kahevõitleja, Koljat nimi, Gatist pärit; ta pikkus oli kuus küünart ja üks vaks.
5Tal oli vaskkübar peas ja soomusrüü seljas; see soomusrüü kaalus viis tuhat seeklit vaske.
6Ta jalgadel olid vasksed säärekilbid ja tal oli vaskoda õlal.
7Ta piigivars oli nagu kangrupoom, ja ta piigiots kaalus kuussada seeklit rauda; ja tema ees käis ta kilbikandja.
8Ta seisis ja hüüdis Iisraeli võitlusridadele ning ütles neile: „Mispärast tulite välja ja seadsite endid tapluseks? Eks ole mina vilist ja teie Sauli sulased? Valige eneste keskelt üks mees ja las ta tuleb alla minu juurde!
9Kui ta suudab minuga võidelda ja lööb mu maha, siis oleme meie teie sulased; aga kui mina ta võidan ja tema maha löön, siis olete teie meie sulased ja peate meid teenima!”
10Ja vilist jätkas: „Mina teotan täna Iisraeli võitlusridu. Andke mulle üks mees, et võiksime teineteisega võidelda!”
11Saul ja kogu Iisrael kuulsid neid vilisti sõnu ja nad kohkusid ning kartsid väga.
12Taavet oli selle efratlase poeg Juuda Petlemmast, kelle nimi oli Iisai ja kellel oli kaheksa poega; ja Iisai ise oli Sauli päevil vana ja elatanud.
13Tema kolm vanemat poega olid läinud ja Saulile sõtta järgnenud; ta kolme sõtta läinud poja nimed olid: esmasündinu Eliab, teine Abinadab ja kolmas Samma.
14Taavet oli kõige noorem; kolm vanemat olid Saulile järgnenud.
15Taavet oli Sauli juurest läinud tagasi Petlemma oma isa lambaid hoidma.
16Vilist ligines hommikuti ja õhtuti, astudes välja neljakümnel päeval.
17Iisai ütles oma pojale Taavetile: „Võta nüüd oma vendade jaoks see pool vakka kõrvetatud teri ja need kümme leiba ja vii joostes leeri oma vendadele!
18Ja need kümme piimajuustu vii tuhandepealikule ja vaata järele, kas su vendade käsi käib hästi, ja võta neilt tõend!”
19Ja Saul ning nemad ja kõik Iisraeli mehed olid Tammeorus vilistite vastu sõdimas.
20Ja Taavet tõusis hommikul vara, jättis lambad teiste hooleks, võttis oma kandami kaasa ja läks, nagu Iisai teda oli käskinud; ta jõudis vankriteleeri, kui sõjavägi sõjakisa tõstes läks välja võitlusrindele.
21Ja Iisrael ja vilistid seadsid endid võitluseks valmis, rinne rinde vastu.
22Siis jättis Taavet asjad, mida ta kandis, varahoidja kätte ja jooksis rindele; ja jõudnud sinna, küsis ta oma vendade käekäigu järele.
23Ja kui ta nendega rääkis, vaata, siis tuli kahevõitleja vilist Gatist, Koljat nimi, vilistite ridadest üles ja rääkis neidsamu sõnu; ja Taavet kuulis pealt.
24Ja kui Iisraeli mehed nägid seda meest, siis nad põgenesid kõik tema eest ja kartsid väga.
25Ja üks Iisraeli mees ütles: „Kas näete seda meest, kes üles tuleb? Ta tuleb muidugi Iisraeli teotama. Aga selle mehe, kes lööb tema maha, lubab kuningas teha väga rikkaks; ta annab temale oma tütre ning vabastab maksust ta isakoja Iisraelis.”26Ja Taavet küsis meestelt, kes seisid ta juures, öeldes: „Mida saab see mees, kes lööb selle vilisti maha ja kustutab teotuse Iisraeli pealt? Sest kes on see ümberlõikamata vilist, et ta teotab elava Jumala väehulki?”
27Ja rahvas rääkis temale, mis oli kõneldud, ja ütles, mida saab mees, kes lööb Koljati maha.
28Aga Eliab, Taaveti vanem vend, kuulis, kui ta meestega rääkis, ja Eliabi viha süttis põlema Taaveti vastu ja ta ütles: „Mispärast sina siia tulid? Ja kelle hoolde sa jätsid selle väikese karja sinna kõrbe? Ma tunnen küll su ülbust ja su südame kurjust! Sa tulid muidugi selleks, et näha taplust.”
29Aga Taavet vastas: „Mida ma siis nüüd olen teinud? Eks see olnud ju ainult kõnelus?”
30Siis ta pöördus tema juurest ühe teise poole ja küsis sedasama; ja rahvas vastas temale, nagu varem oli olnud kõnet.

“Issand on mu valgus ja mu pääste, keda ma peaksin kartma?” (Ps 27:1) Astudes Jumala ligiolusse pole sul vaja karta midagi ega kedagi.

“Issand kingi meile tarkust, kingi meile julgust - kohata seda tundi.” *

Sauli töökirjeldus oli lihtne: ühendada Iisrael, juhtida rahvas sõtta ning hävitada marodööritsevad vilistid (1Sm 9:16). Saul võtab väljakutse vastu ja koondab oma sõjaväe vaenlase vastas olevale mäele. Probleemiks osutub vastaste trump - neil on Koljat, hirmuäratav ja hiiglaslik sõjamees kasvult ja jõult (isegi kui jutustuses mainitud mõõdud oleksid üledramatiseeritud, oli ta ikkagi suurem kui ükskõik milline inimene). Vilistid tahavad vastasseisu lahendada surmatoovas kahevõitluses, kahe kangelase vastasseisus - see oli tol ajal üsna tavaline ka levinud komme.Sauli ees on nüüd tõeline dilemma. Kui väljakutse vastu võtta, tekib küsimus kust leiab ta Koljatile võrdväärse kangelase ning see tähendaks tõenäoliselt ka Iisraeli hävingut ja alistamist. Alternatiiv? Väljakutset ignoreerida ning rünnata viliste - kuid taoline sunnitud rünnaku alustamine iseenesest võib olla (liiga) hulljulge ettevõtmine.

Ja siis ilmub Taavet, kes tõstab esile ähvardavas ohus sisalduva väljakutse, aga mitte ainult Iisraelile, vaid Iisraeli Jumalale, kelle vastu noorel Taavetil on lihtne, aga tugev usaldus.

Me kõik teame, kuidas see lugu lõpeb, kuid enne kui sinna läheme on vaja ära märkida mõned olulised teemad.

Läbi ajaloo on see lugu olnud julgustuseks kõrvaletõrjututele ja neile, kel pole võimu, inimestele, kes teavad, et neil ei ole Taavetit ja nad peavad ise Taavetiks hakkama ning vastu astuma hiiglaslikule rõhumisele lootuses, et Jumal kuidagi sekkub.

Võimusüsteeme, tehnoloogiat ja vägivalda ei saa võita luues neile vastupanevaid võimu, tehnoloogia ja vägivalla süsteeme. Relvad võivad anda ajutise üleoleku, kuid nad ei too viimselt iial püsivat rahu. Samal põhjusel ei saa vägivalda ja kuritöid kõrvaldada brutaalsete vanglate ja surmanhutluste abil. Taaveti ja Koljati lugu on samas nende kõikide lugu, kes tunnistavad ning on valmis riskima, elades Taaveti sõnades väljendatud tõe kohaselt: “Issand ei päästa mitte mõõga ega piigi abil…!” (s 47).

 
“Issand on mu valgus ja mu pääste, keda ma peaksin kartma?” (Ps 27:1) - ilmselt on Taavet nende sõnade autor. Kasuta neid sõnu, et tunnistada Kõikvõimsale Jumalale oma hirmud mis sind võivad halvata.

*Harry Emerson Fosdick, 1878–1969, ‘God of grace and God of glory’

Selle kommentaari autor: John Harris