Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Sm 19:1-24

Saul, Joonatan ja Taavet

¹Ja Saul rääkis oma pojale Joonatanile ja kõigile oma sulaseile, et nad surmaksid Taaveti; aga Sauli pojale Joonatanile meeldis Taavet väga.
²Ja Joonatan teatas Taavetile, öeldes: „Mu isa Saul püüab sind surmata. Ole siis nüüd hommikul valvel, jää varjule ja peida ennast!
³Mina aga lähen ja seisan oma isa kõrvale väljal, kus sinagi oled, ja ma räägin isaga sinu pärast; kui ma midagi märkan, siis ma teatan sulle.”
⁴Ja Joonatan kõneles Taavetist head oma isale Saulile ning ütles temale: „Kuningas ärgu tehku pattu oma sulase Taaveti vastu, sest tema ei ole sinu vastu pattu teinud ja pealegi on ta teod olnud sulle väga head!
⁵Ta pani kaalule oma elu ja lõi vilisti maha, ja Issand andis nõnda kogu Iisraelile suure võidu; sa nägid seda ise ja olid rõõmus. Miks sa tahad nüüd teha pattu süütu vere vastu ja Taaveti põhjuseta surmata?”
⁶Ja Saul kuulas Joonatani häält ning Saul vandus: „Nii tõesti kui Issand elab, teda ei surmata!”
⁷Siis Joonatan kutsus Taaveti ja andis temale edasi kõik need sõnad; ja Joonatan viis Taaveti Sauli juurde ning Taavet oli Sauli teenistuses nagu ennegi.
⁸Ja jälle puhkes sõda; ja Taavet läks välja ning sõdis vilistite vastu ja lõi neid suure kaotusega, nõnda et nad põgenesid tema eest.
⁹Aga kuri vaim Issandalt tuli Sauli peale; ta istus oma kojas ja tal oli piik käes, kuna Taavet mängis oma käega kannelt.
¹⁰Saul püüdis lüüa Taavetit piigiga seina külge, aga tema põikas kõrvale Sauli eest, kes lõi piigi seinasse; ja Taavet põgenes ning pääses sel ööl.
¹¹Siis läkitas Saul käskjalad Taaveti koja juurde teda varitsema ja hommikul surmama. Aga Taaveti naine Miikal teatas Taavetile, öeldes: „Kui sa oma hinge sel ööl ei päästa, surmatakse sind homme.”
¹²Ja Miikal laskis Taaveti läbi akna alla; ta läks ja põgenes ning pääses.
¹³Miikal aga võttis teeravi ja asetas voodisse, pani selle pea katteks kitsekarvust võrgu ja kattis selle vaibaga.
¹⁴Kui Saul läkitas käskjalad Taavetit tooma, siis ütles Miikal: „Ta on haige.”
¹⁵Siis Saul läkitas käskjalad Taavetit vaatama, öeldes: „Tooge ta voodiga minu juurde, et ma ta surmaksin!”
¹⁶Ja kui käskjalad tulid, vaata, siis oli voodis teerav, pea katteks kitsekarvust võrk.
¹⁷Ja Saul küsis Miikalilt: „Mispärast sa petsid mind nõnda ja lasksid mu vaenlasel pääseda?” Ja Miikal vastas Saulile: „Tema ütles mulle: Lase mind minna, muidu ma tapan su!”
¹⁸Ja Taavet põgenes ja pääses ning tuli Saamueli juurde Raamasse ja jutustas temale kõik, mis Saul temale oli teinud. Siis läksid tema ja Saamuel Naajotisse ning jäid sinna.
¹⁹Ja Saulile teatati ning öeldi: „Vaata, Taavet on Raama Naajotis.”
²⁰Siis Saul läkitas käskjalad Taavetit tooma; aga kui need nägid prohvetlikult kõnelevate prohvetite salka ja Saamueli seisvat ülevaatajana nende üle, siis tuli Jumala Vaim Sauli käskjalgade peale ja nemadki hakkasid prohvetlikult rääkima.
²¹Kui sellest Saulile teatati, siis ta läkitas teised käskjalad, aga needki hakkasid prohvetlikult rääkima; siis läkitas Saul veel kolmandad käskjalad, aga needki hakkasid prohvetlikult rääkima.
²²Siis ta läks ka ise Raamasse. Ja kui ta jõudis suure kaevu juurde Sekusse ja küsis ning ütles: „Kus on Saamuel ja Taavet?”, siis vastati: „Vaata, Raama Naajotis.”
²³Siis ta läks sealt Raama Naajoti poole ja Jumala Vaim tuli ka tema peale; ja ta aina läks ning kõneles prohvetlikult, kuni ta jõudis Raama Naajotisse.
²⁴Ja temagi võttis oma riided seljast ja temagi kõneles prohvetlikult Saamueli ees ning lamas alasti kogu selle päeva ja kogu selle öö; sellepärast on ütluseks: „Kas ka Saul on prohvetite hulgas?”

Selle kommentaari autor: Desmond Alexander

• ← Neljapäev, 27. Juuni 2019
• Laupäev, 29. Juuni 2019 →