Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Lepitamatu lahutus

Neljapäev, 29. August 2019

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 4Ms 5:1-10

Leer puhastatakse pidalitõbistest ja roojastest
1Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
2„Käsi Iisraeli lapsi, et nad saadaksid leerist ära kõik pidalitõbised ja kõik, kellel on voolus, ja kõik, kes on roojased surnu pärast!
3Saatke ära niihästi meesterahvas kui naisterahvas; saatke nad väljapoole leeri, et nad ei roojastaks oma leeri, kus mina elan nende keskel!”
4Ja Iisraeli lapsed tegid nõnda ja saatsid need väljapoole leeri; nõnda nagu Issand oli Moosest käskinud, nõnda Iisraeli lapsed tegid.
Hüvituse seadus
5Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
6„Ütle Iisraeli lastele: Kui mees või naine teeb mõne inimliku patu ega ole ustav Issandale, ja see hing saab süüdlaseks,
7siis ta peab tunnistama oma pattu, mis ta on teinud, ja ta hüvitagu oma eksimus täies ulatuses ning lisagu sellele viies osa ja andku sellele, kelle vastu ta eksis!
8Aga kui sel mehel ei ole pärijat, kelle kätte võlga tasuda, siis kuulub tasutav võlg Issandale, see tähendab preestrile, lisaks lepitusjäärale, kellega ta toimetab tema eest lepitust.
9Ka iga tõstelõiv kõigist Iisraeli laste pühadest andidest, mida nad toovad preestrile, on preestri oma.
10Iga mehe pühitsetud annid on preestri omad; mis keegi annab preestrile, on preestri oma.”

Kas su elus on olnud olukordi, mil oled püüdnud Jumalat veenda kompromissi tegema? Palu, et Ta ilmutaks oma pühaduse sügavust sulle täiesti uuel viisil.

Järgnevates peatükkides on ühendavaks teemaks püha ja ebapüha lahutus. Selleks, et terve Iisrael võiks osa saada Jumala õnnistusest oli neil vaja eraldada end kõigest ebapühast ning hoida Jumala poole. See oli Jumala poolt seatud järgmine samm: terve rahvas pidi end pühitsema Jumala ees, enne kui Jumala õnnistus ja ligiolu sai nende ligi tulla. Taoline puhastus toimus mitmes etapis, ning esimese neist leiame peatükkidest 5. ja 6.

Too puhtuse ja pühitsuse nõue asetati Iisraeli ette juba Siinai mäel - Jumala ligitulekuks pidi kogu leer olema puhas. Edasi anti rahvale seadused mis selgitasid, mis oli puhas ja mis oli ebapuhas (3Ms ptk 13-14). “Puhas” ja “ebapuhas” olid ka  juriidilised terminid, mis sümboliseerisid vaimset pühadust ja rüvedust. Jumala enese pühadus eeldas ja nõudis täielikku puhtust ja pühitsust kõiges, millele Tema ligines. Kõik ebapüha tuli saata ära: “Et nad ei roojastaks oma leeri, kus mina elan nende keskel!” (s 3). Pane tähele, et see nõue hõlmab kõike ja kõiki! Heebrea keeles (ja ka eestikeelses tõlkes) on võimalik jälgida, kuidas sõna “kõik” korratakse salmis 2 lausa kolmel korral.

Sügavik püha ja rüveda vahel läbib kõiki universumi kihte. Valgus ja pimedus , taevariik ja kuradi riik on omavahel lepitamatus sõjas. See polaarsus sai alguse 1Ms 3 peatükis, kus Jumal ajab paradiisiaiast välja Aadama ja Eeva, kes olid end rüvetanud sõnakuulmatuse patuga. Jumala leping Aarbahamiga tõmbas lahutava joone püha rahva ja ebapühade rahvaste vahele, ning jättis viimased lepingust välja, võõraiks, ilma Jumalata ja ilma lootuseta siin maailmas.

Meile võib tunduda julma ja halastamatuna, et ka haiged (sageli pidalitõbised, psoriaasi jt nahahaiguste käes kannatajad jm) saadeti väljapoole leeri. Siit aga saame ise õppetunni, et Jumal ei lase oma standardeid alla selleks, et kohandada end üksikisiku vajadustega. Jah, Ta on kaastundlik ja halastav kõikidele, kes on nõrgad, aga Ta ei vähenda ennast ega tee kompromisse oma olemusega kellegi pärast. Ta säilitab igas olukorras oma pühaduse ja õigsuse, Ta ei saagi teisiti. Ning mitte iial ei aktsepteeri ta oma osadusse midagi või kedagi mis on ebapüha Tema ees. Tol ajal leeris oli peamiseks prioriteediks Jumala au , ning selle esiletulekuks, tuli eemaldada ka haiged. Samas näeme Jumala halastust selles, kuidas Ta loob oma rahvale tee: ohvrid ja seadmised, mille kaudu nad said endid puhastada rüvedusest ning seega eemaldada endi väljasaatmise põhjus.

Teine suur põhimõte, mille siit leiame on, et terve usukogukonna heaolu on kaalukam, võrreldes üksikisiku heaoluga. Teatud indiviidide üksikud huvid ei tohtinud kahjustada terve rahva tulevikku. Kui end rüvetanud inimesi ei eemaldataks, rüvetuks terve rahvas ning Jumal ei saaks iial nende keskele tulla. See põhimõte kehtib ka kaasaja koguduse kohta. Kogudusel pole luba teha kompromisse ning soostuda mistahes vähemuse poolt sisse toodud kurjuse või patu väljendusega endi keskel - isegi kui seda varjatake (võlts)armastuse sildi taha. Tuleb ka meeles pidada, et tol ajal loeti paganad ebapühadeks, kuid Uue Testamendi ajastul, kus meie elame, on Kristuse surma tõttu avatud tee Jumala ligiolusse kõikidele rahvastele.

Pettuse, varastamise jm patu osas leiame siit põhimõtte, et varastatud omand rüvetab selle, kes seda enda käes hoiab. Taolise teo praktilisi tagajärgi siin ei kirjeldata, kuid on ütlematagi selge, et need on tõsised, sest sellised asjad tekitavad Jumala rahva keskele lõhesid ning hävitavad valitseva rahu. Tähelepanuväärne on, et siin vaadeldakse vargust kui eelkõige eksimust Jumala vastu, mitte ainult ülekohut teise inimese suhtes. Siin tuleb mõista varguse vaimulikku tähendust: inimene, kes võtab teiselt selle, mille Jumal on tollele andnud, keeldub esiteks usaldamast Jumala heldust enda elus, kes kõigile jagab oma heldusest. Varga uskmatus paneb ta oma venda vihkama ja  himustama seda, mis on ta vennal, ning varastades avaldab ta ka oma südame seisukorra: et see on enam fokusseeritud materiaalsele. Pühakiri ütleb, et kõik kurjus lähtub inimese südamest.

 
1Pt 1:15 ütleb: “…saage pühaks kogu oma käitumisega, nii nagu on püha see, kes teid on kutsunud….” Anna Jumala Vaimule luba valgustada oma südame olukorda, ning eemaldada kõik, mis kahjustas Jumala au ja pühadust.

Selle kommentaari autor: APÜ