Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Tõelised evangeeliumi teerajajad

Teisipäev, 10. September 2019

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ts 1:1-10

Tervitus.
1Paulus ja Silvanus ja Timoteos - tessalooniklaste kogudusele Jumalas Isas ja Issandas Jeesuses Kristuses: Armu teile ja rahu!
Tessalooniklaste usk on eeskujuks
2Me täname alati Jumalat teie kõikide eest, meenutades teid oma palvetes, alatasa
3meelde tuletades teie teokat usku ja töökat armastust ning vastupidavat lootust meie Issanda Jeesuse Kristuse peale Jumala ja meie Isa palge ees.
4Me teame, et teie, Jumalale armsad vennad, olete valitud,
5sest meie evangeelium ei ole teie juurde tulnud palja sõnana, vaid ka väes ja Pühas Vaimus ning täieliku veendumusega. Te ju teate ise, missugused me olime teie juures teie heaks.
6Ja te võtsite eeskujuks meid ning Issandat, kui te rohkest viletsusest hoolimata sõna vastu võtsite Püha Vaimu rõõmuga,
7nii et te olete saanud eeskujuks kõigile usklikele Makedoonias ja Ahhaias.
8Sest teie juurest on Issanda sõna kostnud mitte üksnes Makedooniasse ja Ahhaiasse, vaid kõikidesse paikadesse on levinud teated teie usust Jumalasse, nii et meil pole vaja enam midagi rääkida.
9Nad ju ise teatavad, kuidas te meid vastu võtsite ning kuidas te olete ebajumalaist pöördunud Jumala poole, teenima elavat ja tõelist Jumalat
10ning ootama taevast tema Poega Jeesust, kelle ta on surnuist üles äratanud ja kes meid tõmbab välja tulevasest vihast.

Kas arvad, et kristlane olla pole midagi erilist - see on suht tavaline? Vaata, kuidas Paulus kirjeldab tessalooniklaste usutee algust - see kehtib tegelikult kõikide usklike kohta. Mis oli see mis tegi neist inspireerivad teerajajad? Palveta, et sul oleks julgust käia nende jälgedes.

Pauluse avatervitus ning tänusõnad on eriliselt soojad ja ehtsad - ta tõesti armastas oma usuvendi ja -õdesid Kreekas. Neid sõnu lugedes on samas lihtne mööda vaadata tingimustest, mis olid kirja kirjutamise taustaks. Ap 17:1-10 kirjeldab Luukas Pauluse ja tema sõprade külastust Tessaloonikasse. Ja see oli vägagi traumaatiline.

Möödus vaid 2 nädalat ning neid sunniti lahkuma maskeerituna, öösel, et pääseda eluga rahvarahutusest ja vägivalla eest. Ja seda kõike põhjusel, et nad kuulutasid inimestele Jeesusest. Milline katastroof!

Paulus aga ei näe seda niimoodi. Vaata, mille kõige eest ta on tänulik:

  • Et isegi peale nii rasket algust, sai kohapeale ikkagi rajatud kogudus (s 1-3). Pane tähele neid 3 tunnust, mis viitavad Jumala tööle igas sealses usklikus (s 3).
  • Jumal kutsus inimesi ning tegi seda jutluste kaudu (s 5); jutlustajad kujundasid tervikliku sõnumi, isegi kannatustes (s 5).
  • Uudised sellest levisid üle kogu piirkonna (s 7,8) ja mitte vägivallategude pärast, vaid inimeste isikliku muutumise pärast - pane tähele tegusõnu salmides 9 ja 10!

Kui Jeesus päästab inimesi tulevase viha eest, siis nad  “pöörduvad…..teenivad…..ootavad” (s 9-10).

 
Paulus ei oodanud usklikelt kunagi täiuslikkust. Tessaloonika usklikud olid alustanud oma usuteekonda väga ehtsalt, ning vaatamata rasketele tingimustele säras nende usk tunnistusena paljudele. Milliste tulemustega oleme meie “pöördunud…..teenimas…..ootamas”?

Selle kommentaari autor: Mark Meynell