Loe läbi alltoodud kirjakoht: 4Ms 15:17-41
Täiendavaid ohvriseadusi17Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
18„Räägi Iisraeli lastega ja ütle neile: Kui te tulete sellele maale, kuhu mina teid viin,
19siis süües selle maa leiba, te peate Issandale andma tõstelõivu:
20oma uudsest sõmerast jahust andke kakuke tõstelõivuks; nõnda nagu rehealuse tõstelõivu, nõnda andke ka seda!
21Oma uudsest sõmerast jahust andke põlvest põlve Issandale tõstelõivu!
22Aga kui te eksite ega täida kõiki neid käske, mis Issand on andnud Moosesele,
23kõiki, mis Issand teile on andnud Moosese läbi alates päevast, mil Issand andis käsud, ja edaspidi põlvest põlve,
24siis peab, kui seda on tehtud koguduse teadmata, tahtmatult, terve kogudus ohverdama ühe noore härjavärsi põletusohvriks, Issandale meeldivaks lõhnaks koos selle juurde kuuluva roaohvri ja joogiohvriga vastava korra järgi, ja ühe noore siku patuohvriks.
25Ja preester toimetagu lepitust terve Iisraeli laste koguduse eest; siis antakse neile andeks, sest see oli eksitus, ja nad on toonud oma ohvrianni tuleohvriks Issandale ja oma patuohvri Issanda ette oma eksimuse pärast.
26Siis antakse andeks tervele Iisraeli laste kogudusele, ka võõrale, kes elab nende keskel, sest kogu rahvas on osaline eksimuses.
27Aga kui üksik inimene kogemata pattu teeb, siis ta toogu patuohvriks üks aastane emane kitsetall
28ja preester toimetagu lepitust eksinud hinge eest, kes kogemata on patustanud Issanda ees; kui tema eest on lepitust toimetatud, siis antakse temale andeks!
29Pärismaalasele Iisraeli laste seast ja võõrale, kes elab teie keskel, olgu teil ühesugune seadus, kui midagi on tehtud kogemata.
30Aga hing, kes midagi teeb meelega, olgu pärismaalane või võõras, pilkab Issandat; see hing hävitatagu oma rahva seast,
31sest ta on põlanud Issanda sõna ja on tühistanud tema käsu! See hing hävitatagu tõesti, tema peal on süü!”
Hingamispäeva rikkuja karistamine32Kord, kui Iisraeli lapsed olid kõrbes, tabasid nad ühe mehe hingamispäeval puid korjamast.
33Need, kes tabasid tema puid korjamast, viisid ta Moosese ja Aaroni ja terve koguduse ette.
34Ja nemad panid ta vahi alla, sest ei olnud selgesti öeldud, mis temaga tuli teha.
35Aga Issand ütles Moosesele: „Seda meest karistatagu surmaga, terve kogudus visaku ta väljaspool leeri kividega surnuks!”
36Siis terve kogudus viis tema väljapoole leeri ja nad viskasid ta kividega surnuks, nagu Issand oli Moosest käskinud.
Hõlmatutid37Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
38„Räägi Iisraeli lastega ja ütle neile, et nad põlvest põlve teeksid enestele tutid oma kuue hõlmadele ja paneksid hõlmatuttide külge sinise nööri.
39Need tutid olgu teile selleks, et te neid vaadates meenutaksite kõiki Issanda käske ja täidaksite neid ega käiks ringi oma südame- ja silmahimude järgi, mis ahvatlevad teid truudusetusele.
40Pidage siis meeles ja täitke kõiki mu käske ja olge pühad oma Jumala ees!
41Mina olen Issand, teie Jumal, kes tõi teid ära Egiptusemaalt, et olla teile Jumalaks. Mina olen Issand, teie Jumal!”
Jumala seadused oli veel üheks kinnituseks inimestele, et Jumal ise toetab nende ümberasumist Kaananimaale. Järgnevad seadused aga tegelesid rahva kõige suurema takistuse, patuga.
On otsustav erinevus tahtmatu eksimuse ja meelega tehtud üleastumise vahel. Tahtmatu patt sünnib sageli nii, et inimene ise sellest teadlik ei ole. Ja sellise patu jaoks oli olemas ka andestus ning see kehtis ka võõra puhul. Sellele aga, kes eksis meelega ei olnud andestust.
Jeesuse ajal olid variserid need, kes tegid käsuseaduse tundmise ja pidamise endale peaasjaks, aga ka nemad eksisid, sest nende süda oli jäänud Jumalast kaugele. Ja käsu pidamisega käsu enese pärast võib sageli nii ka juhtuda. Variseridega see juhtus ja nende suurimaks eksimuseks sai uskmatus, sest nad ei uskunud, ega olnud enam võimelised ära tundma, et Jeesus oli Jumala Poeg. On kindel, et isegi kui me tunneksime Jumala seaduse kõiki nüansse ja püüaksime igal sammul täita Jumala tahet, ei õnnestuks see ilma eksimusteta. Aga õnneks ei ela meie enam käsu all, vaid armu ajastul ning me saame iga eksimusega minna Jumala ette andestust paluma.
Hoopis teine lugu oli tahtliku eksimusega. Võib tunduda, et Jumal oli julm, lastes inimese puudekorjamise pärast ära tappa! Arvatavasti on kogu see lugu lisatud siia näitliku õppetunnina kogu rahvale. Kuna kogu ülejäänud rahvas puhkas, pidades hingamispäeva, siis ei saanud mees oll mitteteadlik hingamispäeva pidamise käsust - ja nii oli tema eksimus teadlik Jumala seadmise põlgamine.
Antud olukorras toimisid iisraellased targalt. Nad viisid mehe Jumala ette, selle asemel, et ise inimlikul kombel kohut mõista. Jumal tunneb meie kõige sügavamaid motiive ja Tema otsus on õigem kui meie oma.
Hingamispäev oli ja on lepingu tähiseks inimese ja Jumala vahel (vt Kl 3:23).Ning eelkõige on see inimesepoolne alistumine Jumalale ja osutus lepingu pidamise soovist. Jumal, kes on inimese loonud oma näo järele, teab, et inimesele on vaja õiget töö ja puhkamise rütmi. Jumal teab ka meie nõrkusi ja kiusatusi ning hingamispäev aitab meil hoida oma fookust Jumalal. See võiks olla päev, mille jooksul võtame ekstra aega Jumala ees olemiseks oma palvekambris. Aga aega ka lähedastele ja peresuhetele nig lihtsalt puhkamiseks.
Et see kõik meelest ei läheks annab Jumal rahvale ka visuaalse meeldetuletaja - hõlmatutid. Mistahes kriitilises olukorras võis seesama silma alla sattunud sinine hõlmatutt meenutada inimesele, et ta on Jumala rahva liige, Jumala käske ning osutada ka õigele teele olukorrast välja. Meie päevil saab meenutajatena kasutada muud kristlikku atribuutikat- riste, kujusid, küünlaid, käevõrusid, särke, kaarte, jpm. Sest meenutamist vajame me kaasajal samamoodi, kui Iisraellased Kaananimaal.
Kaananimaale asujate jaoks aga olid Jumala käsud mitte lisapiirangud, vaid tegelikult turvameede - see hoidis neid tegemast asju, mis nende eksistentsi ja Jumala jätkuvat õnnistust seal maal oleks ohtu seadnud. Käsuseadus oli viimselt antud sellepärast, et Jumal OLI Iisraeli Issand ning käsuseaduse pidamine näitas, et see rahvas olid ka oma tegudes ja reaalses argielus Tema rahvas.
Selle kommentaari autor: APÜ