Loe läbi alltoodud kirjakoht: 4. Moosese 17:16-28
Aaroni kuivanud kepp haljendab16Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
17„Räägi Iisraeli lastega ja võta neilt kepid, iga perekonna kohta kepp kõigilt nende perekondade vürstidelt, kaksteist keppi; kirjuta igaühe nimi ta kepile,
18Leevi kepile kirjuta Aaroni nimi, sest üks kepp olgu ka nende perekondade peamehel,
19ja pane need kogudusetelki seaduselaeka ette, sinna, kus ma ennast teile ilmutan!
20Siis sünnib, et selle mehe kepp, kelle ma välja valin, hakkab haljendama, ja ma lõpetan enese eest Iisraeli laste nurinad, millega nad on nurisenud teie vastu.”
21Ja Mooses rääkis seda Iisraeli lastele, ja kõik nende vürstid andsid temale perekondade kaupa kepi iga vürsti kohta, kaksteist keppi; ja Aaroni kepp oli nende keppide hulgas.
22Ja Mooses pani kepid Issanda ette tunnistustelki.
23Kui Mooses järgmisel päeval läks tunnistustelki, vaata, siis haljendas Aaroni kepp, mis kuulus Leevi kojale, olles ajanud võsusid ja puhkenud õitsele ning kasvatanud küpseid mandleid.
24Ja Mooses tõi kõik kepid Issanda palge eest kõigi Iisraeli laste juurde; nad vaatasid neid ja võtsid igaüks oma kepi.
25Ja Issand ütles Moosesele: „Vii Aaroni kepp tagasi seaduselaeka ette, säilitamiseks meenutusmärgina vastupanijaile, ja lõpeta nende nurinad mu ees, et nad ei peaks surema!”
26Ja Mooses tegi: nõnda nagu Issand teda käskis, nõnda ta tegi.
27Aga Iisraeli lapsed rääkisid Moosesega, öeldes: „Vaata, me heidame hinge, me hukkume, me kõik hukkume!
28Igaüks, kes ligineb, kes Issanda elamule ligineb, see sureb. Kas me kõik peame hinge heitma?”
Iisraeli jätkuvale nurisemisele ja uskmatusele vastab Jumal imega. Siin tundubki, et imesid ei antud mitte uskujatele vaid uskmatute ja mässajate tarvis. Selle konkreetse ime eesmärgiks oli lõpetada nurisemine rahva keskel Aaroni vastu. Tegelikult oli tegu juba teise imega.
See, et Aaroni kepp hakkas Jumala ligiolus (altaril) õitsema, haljendama ja vilja kandma, ei olnud üksnes jumalapoolse väljavalimise märk, vaid ime olemus väljendas ka elu külluslikkust, elu ülirohkesti. Ja selle sõnum rahvale oli: minu väljavalitud mehe kaudu saate te kogeda elu ülirohkesti. Rahvas oli seda tegelikult juba kogenud siis, kui Aaron seisis elu ja surma vahel, nuhtlusele piiri pannes (4Ms 16:48). Õitsvast ja viljakandmvast oksast, mida säilitati Jumala laekas, sai aga veelkordne kinnitus, et Jumal seisab oma sõna taga.
Peatüki lõpus kirjeldatud rahva hirm, et nad surevad oli tegelikult ülestunnistus: rahvas tunnistas, et nemad ei saanud Jumala ette minna, nad vajasid vahendajat ja nad vajasid ka käsuseadust. Jumal andis neile vahendajaiks Aaroni ja preestrid, ning juhtööriks käsuseaduse. Meie vahemeheks on uue lepingu kohaselt Kristus ise -Jumal on Ta pannud ülempreestriks kõikidele uskujatele (Hb 6:20) ning ainult Temas saame me ligipääsu Jumala trooni ette.
Teine õppetund on see, et Jumal ei lase oma sulaseid kõrvale lükata, Ta ise seisab nende eest. Ka kaasajal valib Ta ise oma teenijad ja varustab nad teenimiseks. Need ei ole pandud isandatena Jumala karja (koguduse) üle, vaid nende ülesanne on seda teenida. Kristuse pärast ja Jumala valiku tõttu peab kogudus neile valituile osutama austust, sest need juhid kannavad tohutut vastutust Jumala ees, mida on võimalik teostada vaid täeiliku pühitsemise, ustavuse ja armastuse läbi.
Viimaks: nii nagu Aaroni kepp haljendas, õitses ja kandis vilja - andes märku, et Jumal ise oli valinud ta endale tööriistaks vahendama Jumalalt tulevat külluslikku elu, nii peame ka meie meenutama, et Jeesuse suur läkituskäsk, mille läbi seesama elu peaks jõudma kogu maailma, (Mk 16:15) sai antud meile kõikidele, ning ka meie tegudel ja sõnadel on tagajärjed. Ka meile on antud varustus ja vastutus, mida saame kanda vaid olles täiesti juurdunud Kristusesse.
Selle kommentaari autor: APÜ