Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Proovilepanek läbi rikkuse

Laupäev, 2. November 2019

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jk 4:13-5:6

Hoiatusi enesekindlatele
13Kuulge nüüd, kes ütlete: „Täna või homme läheme sellesse või teise linna ja veedame seal ühe aasta ning kaupleme ja saame kasu!”
14Teie, kes ei tea, missugune on homme teie elu! Te olete ju aur, mida on hetke näha, ja siis see haihtub.
15Selle asemel et öelda: „Kui Issand tahab ja me veel elame, siis teeme seda või teist”,
16te kiitlete oma kõrkuses. Iga selline kiitlemine on kurjast.
17Kes oskab teha head, aga ei tee, sellele on see patt.
1Kuulge nüüd, rikkad, nutke ja ulguge oma tulevaste hädade pärast!
2Teie rikkus on pehkinud ja teie rõivad koitanud,
3teie kuld ja hõbe on roostes ning nende rooste saab tunnistuseks teie vastu ja sööb teie liha nagu tuli. Te olete kogunud tagavara viimseil päevil.
4Vaata, tööliste palk, mille te olete jätnud oma põldudel lõikajatele maksmata, kisendab, ja viljakoristajate karjed on tunginud vägede Issanda kõrvu.
5Te olete priisanud ja prassinud maa peal, nuumanud end tapapäeval,
6te olete hukka mõistnud õige ja ta mõrvanud. Tema ju ei hakka teile vastu.

Mõtle vara peale mida omad. Mida tahaksid Jumalale selle kohta öelda?

Tänases tekstis alustab Jaakobus uut ja kirja viimast teemat - proovilepanekut läbi rikkuse. Need, kes on rikkad, kannavad ka vastutust. Nad ise võivad arvata, et langetavad vaid ärilisi otsuseid, tegelikult aga paneb Jumal nad proovile. Kes selles proovilepanekus läbi kukub, on silmitsi tagajärgedega. Jaakobus käsitleb teemat kahes lõigus, mis mõlemad algavad sõnadega “ Kuulge nüüd…” Esimene neist on suunatud kristlastele koguduses, teine aga jõukatele mittekristlastele, kellede eksimuste tagajärjed on sageli äärmuslikumad ja tõsisemad.

Jaakobuse kirjeldusest on selge, et koguduses oli jõukamaid inimesi ning neil olid kindlad plaanid oma varaga. Nad reisisid palju, müüsid oma kaupa, hankisid midagi juurde ja püüdsid teenida kasumit. Nii äri tehaksegi ja Jaakobus ei kritiseeri äritegemist kui sellist. Teda häirib, et kristlik äritegevus ei erine milleski tavalistest äritegevusest. Jaakobus väidab, et kristlastena peaksid nood ärimehed teadvustama enesele mitte ainult tuleviku ebakindlust, vaid ka Teda, kes omab kontrolli tuleviku üle. Jaakobus ei oota, et nende ärimeeste kõnepruuki peaks lisanduma “Kui see on Jumala tahtmine” -iga lause lõppu. See oleks silmakirjalik ja tõhutu. Aga ta ütleb, et kristlastest ärimehed, peaksid oma vara kasutuses esmalt aktiivselt otsima Jumala tahet, mitte lihtsalt järgima enda plaane.

Ta ütleb, et nad “kiitlevad oma kõrkuses” - viidates sellega, et need ärimehed teostavad plaane, kus Jumalaga ei ole konsulteeritud, väites endid omavat kontrolli tuleviku üle, mida neil pole; ning kiitlevad kasumlike tehingute üle mida hakkavad teostama. See kõik pole aga midagi muud, kui armastus maailma vastu.

Samis 17 tsiteeritud vanasõna kinnitab Jaakobuse mõtte. Miks mitte kõigepealt küisda Jumalalt, kuidas kasutada seda raha, mida nad omava? Võibolla on ärimeestel hirm, et Jumal käsib neil selle teistele laiali jagada? Mida iganes Jumal ka käsiks - nad isegi ei küsi Jumala tahet ja teevad seega pattu. Nad on ausad ärimehed, ei tapa, ei varasta ega peta - nad lihtsalt ei tee seda head, mida Jumal on plaaninud. Ja Jaakobuse sõnul võrdub see samaga, kui nad oleksid patustanud.

Väljapool asuvad, mitteusklikud ärimehed eksivad mitte ainult eelpool nimetatus, vaid sageli on nemad rõhumise põhjuseks, mis tabab kogudusi, kristlasi, ja eriti vaesemaid kristlasi. Ja see pälvib Jaakobuselt üksnes hukkamõistu, ta kuulutab neile otsesõnu hävingut. Jaakobuse tulevikuvaadet nende ärimeeste rikkusele iseloomustavad sõnad “pehkimine” ja “rooste” . Kui Jaakobus oleks seda kirjutanud kaasajal, siis võiks seal olla sõna “inflatsioon” - mis samamoodi sööb ära kogutud vara. Tegelikult kordab Jaakobus siin Jeesuse sõnu sellest, et maine rikkus on ajutine (Mt 6:19).

Halb ei ole ainult see, et nood ärimehed pole andnud annetusi, aga nad pole töötajatele ka välja maksnud õiglaselt väljateenitud palka! Vana Testamendi seaduse kohaselt tuli töötegijale anda tema palk kätte igal õhtul. Ja juba siis leiutati viise, kuidas palka kinni pidada. Loogiliselt, oleks töötajad pidanud sellest kohtunikule rääkima, nemad aga kandsid oma kaebuse taevase Kohtuniku ette ja Tema kuulis nede appihüüdu. Js 5:8-9 kirjeldab, mida Jumal siis rikastega tegi. Jumal ei kuule ainult, vaid Ta ka tegutseb.

Jaakbus mainib, et nood rikkad on “hukka mõistnud õige ja ta mõrvanud” (s 6). Siin ei ole mõeldud otsest tapmist, vaid pigem on see viide kohtujuhtumitele, kus rikaste võim on vägisi võtnud nõrgematelt nende maad ja varad, jättes viimased nälgima ja surema. Ja kuigi nood vaesed "ei pane vastu" rikastele, siis isegi surnuna  - on nende kohtuasi Jumala ees, kes tasub kätte kohtumõistmise päeval. 

Jumal ei ole rikkuse vastu - vastupidi jõukus ja kordaminek on õnnistus Termalt. Ta tahab õnnistada inimest külluses. Ometi peame me teadma, et seda, mis meil on tuleb kasutada Tema tahtega kooskõlas. 

 
Loe õnnistatud rikkast Psalm 112 ja palu, et Jumal saaks sind sellisel viisil õnnistada. Küsi Jumalalt, kas peaksid oma tegevuses midagi muutma.

Selle kommentaari autor: APÜ