Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Lootus pimedaimal ajal

Esmaspäev, 18. November 2019

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 24:1-14

Jeesus kuulutab ette templi hävitamist ja suurt viletsust
1Ja Jeesus tuli pühakojast välja ja läks edasi. Ja ta jüngrid astusid tema juurde talle pühakoja hooneid näitama.
2Jeesus hakkas rääkima ja ütles neile: „Eks te näe seda kõike? Tõesti, ma ütlen teile, ei jäeta siin kivi kivi peale, mida maha ei kistaks!”
3Aga kui Jeesus istus Õlimäel, astusid jüngrid ta juurde ja küsisid omavahel olles: „Ütle meile, millal see kõik tuleb ja mis on sinu tulemise ja selle ajastu lõpu tunnustäht?”
4Ja Jeesus vastas neile: „Vaadake, et keegi teid ei eksitaks!
5Sest paljud tulevad minu nime all, öeldes: „Mina olen Kristus!” ja eksitavad paljusid.
6Aga kui te kuulete sõdadest ja sõjasõnumeid, siis vaadake, et te ei ehmu, sest see kõik peab sündima, kuid veel ei ole lõpp käes.
7Sest rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu ja on näljahädasid ja paiguti on maavärinaid.
8See kõik on aga sünnitusvalude algus.
9Siis antakse teid ahistusse ja teid tapetakse ja te saate kõigi rahvaste vihaaluseks minu nime pärast.
10Ja siis pahandavad paljud ja reedavad üksteist ja vihkavad üksteist.
11Ja palju valeprohveteid tõuseb ja need eksitavad paljusid.
12Ja kui ülekohus võtab võimust, jahtub paljude armastus.
13Aga kes peab vastu lõpuni, see pääseb.
14Ja seda Kuningriigi evangeeliumi kuulutatakse kogu ilmamaale, tunnistuseks kõigile rahvastele, ja siis tuleb lõpp.

Jeesus nägi vajadust valmistada oma järgijaid eesootavate kannatuste ja katsumuste vastu. Palveta, et meiegi võiksime mõista tema sõnu ning jääda ustavaks.

Selle peatüki avasõnu tuleks lugeda seoses eelneva, sügavalt puudutava lõiguga Mt 23:37-39. Selles kontekstis omandab ütlemine, et Jeesus “ tuli pühakojast välja ja läks edasi” tohutu tähenduse, seda nii templi kui juutide jaoks.  See, et jüngrid püüavad Jeesuse tähelepanu suunata Jeruusalemma välisele hiilgusele, näitab, et nad ei suutnud uskuda tema kuulutust linnale saabuvast hävingust. Selle asemel otsivad nad selgust ja kindlustunnet.

Jeesus annabki neile esimese, aga mitte viimast: “kivi ei jää kivi peale”. Nii linn, kui selles asuv tempel (millest usuti, et see on hävitamatu) on kaitsetud, sest Messia ja tema kuningriigi tõrjumisega on Jumala au sealt lahkumas ( vt Hs 11:22-25). 

Jeesuse-aegne tempel oli järjekorras teine. See oli ehitatud Saalomoni templi asemele ning pühitsetud kasutusse aastal 516 eKr. Aastal 19 eKr, alustas Heroodes Suur templi suurejoonelisi laiendustöid, mis olid aga nii ulatuslikud, et valmisid lõplikult alles aastal 63 - vaid 7 aastat enne seda, kui roomlased selle esimeses juudi sõjas maatasa tegid! 

Teoloogilselt võiks öelda, et alates sellest hetkest, kui Jeesus ohverdas iseennast risti peal, polnud tahutud kividest valmistatud templit ja selles jätkuvalt toodavaid loomohvreid enam vaja. Jeesus, Jumala Tall oli toonud täieliku ohvri (Mt 1:21, Mt 26:28). Juutide (ja ilmselt ka jüngrtie jaoks) aga oli tempel endiselt Jumala kohalolu ja kaitse nähtavaks sümboliks, ning selle võimsus ja hiilgus turvalisuse aluseks. Seda vaatamata Hesekiei hoiatavale nägemusele päevast (Hs 11:23), mil Jumala auhiilgus lahkub templist, ning viimselt ka kogu Jeruusalemmast. 

Jumala rahvas oli hüljanud oma Jumala, ning nende armuaeg oli otsa saanud. Ja Jeesus (kelles koondus Jumala auhiilgus) lahkub templist - viimast korda, et minna Õlimäele ning valmistuda eelolevateks kannatusteks,

Maailmas, kus linnastumine muutub kõikevaldavaks on see ehk hoiatuseks ka meile: ükski linn (või muu inimlik rajatis, struktuur) ei saa tagada selle elanikele turvalisust ei minevikusündmuste ega käesoleva auhiilguse najal, kui selle sotsiaalset elu iseloomustab ülekohus ning kurjus.

Jeesus tõmbub nüüd tagasi oma avalikust teenimistööst, et pühenduda oma jüngrite ettevalmistamisele - et nood oskasid elada sõnakuulelikkuses maailmas mis enamasti näib olevat kaoses ning ohtlik. Selle, mida Ta ütleb neile (ja meile), saame kokku võtta järgmiselt: otsige eristusvõimet - kogu lõik hoiatab meid pettasaamise ohu eest ning rõhutab kui vajalik on hoiduda viljatutest spekulatsioonidest tuleviku kohta (s 4-6); praktiseerige vastupidavust - taevariigi sõnum tuleb viia “kõikide rahvasteni” (s 14), kuid see viimine tähendab ka raskusi ning kannatusi viijatele ning nõuab jüngritelt et nood “peaksid lõpuni vastu” (s 13); iial ei tohi jätta lootust - maailma ajalugu võib olla täis traagikat ja vägivalda, kuid jüngrite kogukond teab, et see on “sünnitusvalude algus” (s 8). Kristuse tulemisest alates on maailma ajalugu taas saanud tähenduse - ja juba praegu võime meie anda tunnistust toimuvast muutusest.

 
Jeesus teab, et hädad tulevad ning “paljude armastus jaheneb”. Palveta, et sinu armastus Kristuse ja tema rahva vastu jääks katsumustes kindlaks.

Selle kommentaari autor: David Smith