Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 1:18-31
Manitsus tõsiseks patukahetsuseks18Tulge nüüd ja seletagem isekeskis, ütleb Issand. Kuigi teie patud on helepunased, saavad need lumivalgeks; kuigi need on purpurpunased, saavad need villa sarnaseks.
19Kui te tahate ja kuulate, siis te saate süüa maa parimat vilja.
20Aga kui te tõrgute ja panete vastu, siis sööb teid mõõk. Jah, Issanda suu on kõnelnud.
Kohus Siioni üle ja tema lunastus21Kuidas küll sai hooraks ustav linn? Ta oli täis õigust, õiglus asus seal. Aga nüüd - tapjad!
22Su hõbe on muutunud räbuks, su vein on veega lahjendatud.
23Su vürstid on tõrksad ja varaste seltsimehed: igaüks armastab meelehead ja himustab kingitusi. Vaeslapsele ei tee nad õigust ja lesknaise kohtuasi ei jõua nende ette.
24Seepärast ütleb Jumal, vägede Issand, Iisraeli Vägev: Ma tunnen rõõmu oma vastastest ja maksan kätte oma vaenlastele.
25Ma pööran su vastu oma käe ja puhastan su räbu otsekui leelisega ning eraldan sinust kõik tina.
26Siis ma annan sulle taas kohtumõistjaid nagu muistegi, ja nõuandjaid, nagu oli alguses. Seejärel hüütakse sind õigluse linnaks, ustavaks linnaks.
27Siion lunastatakse kohtu ja tema pöördunud õigluse läbi.
28Aga üleastujate ja patuste langus tuleb ühekorraga, ja need, kes hülgavad Issanda, hukkuvad.
29Sest te peate häbenema tammede pärast, mida te ihaldasite, ja tundma piinlikkust rohuaedade pärast, mis te valisite.
30Sest te saate tamme sarnaseks, mille lehed närtsivad, ja olete otsekui rohuaed, millel ei ole vett.
31Tugev saab takuks ja tema tegu sädemeks: mõlemad põlevad üheskoos, aga kustutajat ei ole.
Kõik algas nii hästi, nagu sageli juhtubki. Linn, mis oli rajatud mäe peale (Mt 5:14), pidi saama tuletorniks, mis tõmbab rahvaid, kes tulevad vaatama kuidas elatakse Jumala kogukonnas. Kuidas sai siis selline visioon nii drastiliselt muutuda? Kuidas juhtub, et see, mida alustatakse parimate kavatsustega, lõpeb ikkagi täielikult korrumpeerununa? Loomulikult toimub see muutus vähehaaval.
Kõigepealt hakatakse õõnestama aluseid - käesoleval juhul seda, et Jumalal peab olema keskne roll igas eluvaldkonnas. Jumalat lausa otse ära ei salata - kaugel sellest! - kuid Ta suletakse Tema templisse, “pühale” territooriumile, võimaldades ülejäänud maailmal edasi minna ilma Temata.
Seejärel hakkavad inimesed kasutama otseteid - nad hakkavad järgima “heakskiidetud praktikaid”. Kusagilt ei paista vilepuhujaid, kes selle protsessi peataks, ning isegi kui mõni selline leidub, tõrjutakse nad kõrvale kui ebapraktilised unistajad, kes ei ela reaalses maailmas, kui fanaatikud.
Siis hakatakse seda, mida enne tehti varjatult - tegema avalikult, ning taolise avalikustamise toetajad muutuvad aina jultunumaks. Nende ettepanekuid pole raske järgida, need on meelepärased ning toidavad isekaid huvisid, seeõttu tekib neile palju järgijaid kuni viimaks kõik on peapeale pööratud, kuigi samal ajal kasvab ka religioosne tegevus lausa hüppeliselt. Tänavad ei ole enam turvalised ning kohtust ei ole võimalik õigust saada. Vähesed juhtumid jõuavad üldse kohtusse ning needki on tagaselja ette ära otsustatud.
Ometi pole tulemuseks paradiis, sest elu on igal tasandil ära lahjendatud ja väärtusetuks muudetud. Kaasajal näeme paljudes lääne ühiskondades just taolist lõpptulemust, sest Jumalat on keeldutud avalikult tunnistamast.
Aga Jumal ei lase oma eesmärkidesse sisse sõita. Tal on plaan ning Ta viib selle täide. Enne aga tuleb ette võtta põhjalik puhastamine. Kõik mis on roiskunud, tuleb välja rookida ning asemele istutada täiuslik asi. Vaja on uut juhtimist ja uusi juhte, uut tarkust. Piibel mainib kolme gruppi, mille abil Jumal mõõdab ühiskonna õigetele rööbastele pöördumist. Need on: lesed, orvud ja võõrad. Tänane tekst näitab, et leskede, orbude ja võõraste eest - ehk nende eest, kes ise ei suutnud enese eest seista - ei hoolitsetud. Neist ei hoolitud. Ja Jesaja kuulutab: Häbi! Häda sellisele ühiskonnale!
Ometi - isegi taolises olukorras pakub Jumal armu: “Kui te tahate ja kuulate, siis te saate süüa maa parimat vilja. Aga kui te tõrgute ja panete vastu, siis sööb teid mõõk. Jah, Issanda suu on kõnelnud.” (s 19-20). Kui Jumal on saanud ja saab puhastada, siis astub kõik oma õigele kohale ning õigus ja õiglus hakkavad taas kehtima. Siis hakkab ühiskond tass toimima nii nagu peab. Jumalakartuses peitub tohutu õnnistus. Need, kes kahetsevad, võivad Jumala linnas saada endale kodu (s 27). Meeleparandus ei ole iialgi lihtne, aga see on vältimatu, ning ühiskonnas ei tule mingit pööret, kui see ei alga inimese südame muutumisega.
Selle kommentaari autor: APÜ