Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 7:10-25
Ettekuulutus Immaanueli sünnist10Ja Issand käskis öelda Aahasele veel seda:
11„Küsi enesele Issandalt, oma Jumalalt, tunnustäht sügavusest või kõrgusest!”
12Aga Aahas vastas: „Ma ei küsi ega kiusa Issandat!”
13Siis Jesaja ütles: „Kuulge ometi, Taaveti sugu! Ons teil veel vähe inimeste vaevamisest, et te ka mu Jumalat vaevate?
14Sellepärast annab Issand ise teile tunnustähe: ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob poja ilmale ning paneb temale nimeks Immaanuel.
15Ta sööb võid ja mett, kuni ta mõistab põlata halba ja valida head.
16Sest enne kui poeglaps mõistab põlata halba ja valida head, laastatakse see maa, mille kahe kuninga ees sa tunned hirmu.
17Issand laseb tulla sinule ja su rahvale ning su isa soole Assuri kuninga läbi päevi, milliseid ei ole olnud Efraimi Juudast lahkumise ajast.
18Sel päeval vilistab Issand kärbseid Egiptuse jõgede lähteilt ja mesilasi Assuri maalt,
19ja need kõik tulevad ning laskuvad järskudesse orgudesse ja kaljulõhedesse, kõigisse kibuvitsapõõsastesse ja kõigisse jootmispaikadesse.
20Sel päeval lõikab Issand noaga, mis on palgatud teiselt poolt jõge, Assuri kuninga kaudu - teie pea- ja häbemekarvad maha ning rebib habemedki ära.
21Sel päeval saab igaüks pidada ainult ühe noore lehma ja paar lammast,
22ja nende piimaanni rohkuse tõttu on süüa võid, sest võid ja mett söövad kõik, kes maale alles jäävad.
23Sel päeval jääb iga paik, kus oli tuhat viinapuud, tuhat hõbeseeklit väärt, kibuvitstele ja ohakaile.
24Sinna minnakse noolte ja ambudega, sest kogu maa on täis kibuvitsu ja ohakaid.
25Ja mitte ühelegi mäele, mida nüüd kõplaga rohitakse, ei minda enam kibuvitste ja ohakate kartuse pärast: need jäävad härgade uitepaigaks ja lammaste tallermaaks.”
Täna loeme messiaanlikku prohveteeringut, teksti, mille üle on palju diskuteeritud. Juudi traditsioonilised tekstid ei tunnusta neitsist sündimise üleloomulikku elementi, kuid evangeeliumid viitavad sellele tekstile Jeesuse sünnilugudes (Mt 1:18; Lk 1:26–35) traditsioonist hoolimata. Immanueli (Jumal meiega) märk - üks neljast Poja-märgist Jesaja tekstides, viitas siis ja viitab ka nüüd Jumala imedele ja päästele nii kuningas Ahase aegses Iisraelis kui ka tänaäeval.
Ahas ei olnud Jumala soosingu tõenäoline kandidaat. Ta ise, oma eeskujuga, oli juhtinud rahva teenima ebajumalaid ning ohverdanud neile isegi oma poegi. Tegelikult ähvardas Juudat oht just kuninga jumalatuse tõttu. Ja Ahas ei palunud Jumalalt abi, vaid Jumal ise tõotas päästa tema kuningriigi . Ahas ei palunud Jumalal kat märki, vaid Jumal pakkus talle seda. Kui sügavalt pidi Jumal armastama oma eksinud rahvast ja selle juhti!
Tänane tekst tõestab taas, et Jumala arm ei sõltu iial meie endi pürgimustest, vaid see jõuab meieni Jumala enese initsiatiivil, Tema armastuses ja ustavuse tõttu. Ja kui Jumal tahab päästa Ahase sugust inimest, keda Ta siis ei tahaks päästa?
Kahjuks aga ei lase Ahas Jumala soosingul oma südant pehmendada. Süüria ning Põhjariik (Iisrael) olid ühinenud Assüüria vastu, survestades ka Juudat nendega ühinema ning see ajas Ahase kitsikusse. Jesaja soovitab tal nendega ühineda või jääda neutraalseks, aga Ahas hülgab Jumala poolt pakutud soosingu ja armu ning esitab hävitusttoova palve, hoopis Assüüriale, et too kaitseks neid (2Kn 16).
Jumala toimimist ei saa aga miski takistada ja Jumal oli juba otsustanud anda lubatud märgi. Ahase ajal oli selleks märgiks ilmselt Jesaja noore naise poolt sünnitatud poge, kelle täisikka jõudes, oli Assüüria kukutanud nii Süüria kui ka Iisraeli. Meile, on see ettekuulutus Jeesusest, kes tuli teostama Jumala tahet tuua Tema arm inimeste ellu.
Selle kommentaari autor: APÜ