Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 40:12-31
Iisraeli võrratu Jumal12Kes on mõõtnud pihuga vee? Või määranud vaksaga taeva? Või kogunud vakaga maa põrmu? Või vaaginud margapuuga mäed ja kaalukaussidega künkad?
13Kes on juhatanud Issanda Vaimu või teda õpetanud tema nõuandjana?
14Kellega on ta nõu pidanud, et see annaks temale arusaamise ja õpetaks õiguse rada, õpetaks temale tarkust ja teeks teatavaks mõistuse tee?
15Vaata, rahvad on otsekui tilk ämbris ja neid peetakse kübemeks kaalukaussidel. Vaata, ta tõstab saared üles kui tolmukübemed.
16Ja Liibanonist ei jätku tulepuudeks ega selle loomadest põletusohvriks.
17Kõik rahvad on tema ees nagu eimiski, ta peab neid vähemaks kui olematus ja tühjus.
18Kellega te siis võrdlete Jumalat ja missuguse kujutise võiksite temast teha?
19Jumalakuju? Selle valab valaja. Ja kullassepp kuldab selle üle ning sepistab sellele hõbekette.
20Kes on vaene selleks andi andma, valib kõdunematu puu, otsib enesele osava meistri, et see valmistaks kõikumatu kuju.
21Kas te ei tea? Kas te ei ole kuulnud? Kas teile ei ole algusest peale kuulutatud? Kas te ei ole taibanud maailma alustest,
22et see on tema, kes istub maasõõri kohal, mille elanikud on nagu rohutirtsud; kes laotab taevad laiali kui loori ja venitab neid otsekui telki selles elamiseks;
23kes ei pane aukandjaid mikski ja teeb tühiseks maa kohtumõistjad?
24Vaevalt on nad istutatud, vaevalt on nad külvatud, vaevalt on nende tüvi maas juurdunud, kui ta juba puhub nende peale ja nad kuivavad ning tuulekeeris puhub nad ära kui kõrred.
25Kellega te siis võrdlete mind ja kelle sarnane ma olen? ütleb see, kes on Püha.
26Tõstke oma silmad ja vaadake kõrgusse: kes on loonud need seal? Tema, kes nende väe viib välja täiearvuliselt, kes nimetab neid kõiki nimepidi. Tema suure väe ja võimsa jõu tõttu ei puudu neist ainsatki.
27Mispärast ütled sina, Jaakob, ja räägid sina, Iisrael: „Minu tee on varjul Issanda eest ja mu õigus läheb mööda mu Jumalast?”
28Kas sa ei tea? Kas sa ei ole kuulnud? Igavene Jumal, Issand, on maailma äärte Looja; tema ei väsi ega tüdi, tema mõistus on uurimatu.
29Tema annab rammetule rammu ja jõuetule jõudu.
30Poisidki väsivad ja tüdivad, noored mehed komistavad ja kukuvad,
31aga kes ootavad Issandat, saavad uut rammu, need tõusevad tiibadega üles nagu kotkad: nad jooksevad ega tüdi, nad käivad ega väsi.
Jesaja paneb lugeja mõtisklema ligi 20 küsimuse üle (täpne küsimuste arv sõltub piiblitõlkest), kuid kõik need küsimused on võimalik taandada kolmeks põhiliseks: Kes on Jumal? Kuidas on omavahel seotud võimsad rahvad ning ebajumalad? Kuidas on võimalik mitte mõista mida vastused kahele esimesele küsimusele tähendavad inimese elu jaoks?
Enamik kristlasi põrkab tagasi mõeldes puust või kullast valmistatud ebajumalatele, ning on vägagi nõus (vähemalt teoreetiliselt) - nagu ka tolleaegsed Jesaja kuulajad, et Jumal on suveräänne ja valitseb tervet maailma. Aga kui otsustava tähendusega on see meie jaoks tegelikkuses? Kui paljud meist tunnevad hirmu majanduskriiside, tuumaohu, teiste religioonide tugevneva mõju, vaimsete jõudude, või võimu kuritarvitamise ees autokraatsete või suurushullude valitsejate poolt? Kõik mainitud ohud on vägagi reaalsed ning nende suhtes tuleb midagi ette võtta, ometi on kõige olulisem asetada need õigesse perspektiivi.
Tänane piiblitekst tõstab meie silme ette Kõikväelise Jumala ja Looja suuruse. Taolisel suunamisel on mõte: vaadeldes ikka ja jälle Jumala suurust jõuame parimini õigele arusaamisele Jumalast ning see saab õiges suuna kujundada meie mõtteid ning eluviisini.
Inimesel on suur oht unustada ilmutus Jumalast ning taandada suur ja kõikväeline Jumala inimesesarnaseks. Pühakiri kutsutub meid väga üheselt loobuma ebajumalatest - aga selle hulka kuulub ka loobumine kõigist Jumalat käitslevaist müütidest ja eksiarvamustest mis võivad meile isegi väga kallid olla, kuid mis siiski on ekslikud (ja seetõttu ka väga ohtlikud). On väga ohtlik, kui meie ettekujutuses on Jumal muutunud meie sarnaseks selle asemel, et meie muutuksime aina enam Jumala sarnaseks. Ainult tõeline, Jumala enese ilmutusest lähtuv jumalapilt, avab meile õige vaate elule. Mida suuremana näeme Jumalat, seda väiksemaks muutuvad meie endi probleemid. Mida väiksem on meie jumalapilt, seda suuremaks meie probleemid paisuvad. Püha aukartus, ehk jumalakartus on kogu kristliku elu vundament.
See on Jumala sõna pidev uurimine, mis ehitab inimese südames üles õige arusaamise ning kinnitab ta tugevalt tõesse, vabastades meid ühtlasi halvavast inimesteakrtusest. Kui tõstad oma pilgu üles, luba sellel hämmasusest ja imetlusest täidetud aukartusel end täita ning muutuda su südames jõuallikaks.
Jesaja pakub meile imelise tõotuse: need, kes ootavad Issandat, saavad uut rammu (s 31). Inimese vaimulikul teekonnal võib ette tulla nii lendamist kui jooksmist, kuid kõige suurem jõud peitub jätkuvas Jumala imetlemises ning Tema väsimatus järgimises.
Selle kommentaari autor: APÜ