Piiblivõtme arhiiv
2001-06-06
Heebrealastele 10:26-31
Hb 10:26-31
26Sest kui me tahtlikult teeme pattu pärast seda, kui oleme õppinud tundma tõde, siis ei ole enam ohvrit pattude eest,
27vaid ainult mingi hirmus kohtu ootamine ja äge tuli, mis neelab vastased.
28Kui keegi hülgab Moosese Seaduse, siis peab ta ilma armuheitmiseta surema kahe või kolme tunnistaja sõna peale.
29Kui palju rängema nuhtluse väärib siis teie arvates see, kes Jumala Poega on jalgadega tallanud ega ole pühaks pidanud lepingu verd, millega ta on pühitsetud, ja kes on teotanud armu Vaimu?
30Me ju tunneme teda, kes ütleb:
"Minu päralt on kättemaks, mina tasun kätte."
Ja taas:
"Küll Issand mõistab kohut oma rahva üle."
31Hirmus on langeda elava Jumala kätte!
kohtumõistmine ei ole selle poolest erand. Enamik Piibli kirjakohti, mis sellest kõnelevad, kujutavad seda kaheks eraldamisena: ühele poole lähevad õigeksmõistetud, teisele süüdimõistetud (vt Mt 25:31-46).
Eelnevalt oleme lugenud teest, mille Jumal on meie päästeks valmistanud.
Me oleme saanud sellest teadlikuks ja see seab meie ette
valiku: kas me võtame usus vastu Jumala imelise pakkumise? On ju võimalik ka “ei” öelda! “Ei” ütlejate eest on Kristus samuti kannatanud
ja ristil surnud – aga asjatult! Nad on ……………………..
jalgadega tallanud, ei ole pühaks pidanud ……………………….. ning on teotanud …………………………. (s 29).
Tõeline patt, mis lahutab inimest Jumalast, ei ole kõikvõimalikud ekslikud või ebamoraalsed teod, vaid teadlik ärapöördumine
Jumalast ja Tema armust. Väärad teod võivad olla selle tagajärg.
Enamasti on nende põhjuseks aga inimeste suutmatus, teadmatus, paratamatu ebatäiuslikkus. Jumal teab seda – ja pakub pääsetee
Jeesuses.
See lõik tuletab ka meelde, et ainsaks kohtumõistjaks iga üksiku
ja meie kõigi üle on Jumal (s 30). Meie ülesanne on üksteist toetada ja usus julgustada ning juhatada eksinuid Jumala imelise armu juurde.
õigust oma rahvale.
5Ms 32:36