Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2001-06-13 Järgmine 2001-06-15
1Seepärast ka meie, kelle ümber on nii suur pilv tunnistajaid, pangem maha kõik koormav ja patt, mis hõlpsasti takerdab meid, ja jookskem püsivusega meile määratud võidujooksu!
2Vaadakem üles Jeesusele, usu alustajale ja täidesaatjale, kes häbist hoolimata kannatas risti temale seatud rõõmu asemel ja on nüüd istunud Jumala trooni paremale käele.
3Võtke siis eeskujuks teda, kes on kannatanud niisugust patuste vaenu enese vastu, et te ei väsiks ega teie hing ei nõrkeks.4Teie ei ole veel vereni vastu pannud patu vastu võideldes!
5Ja te olete täiesti unustanud julgustuse, mis teile nagu poegadele ütleb:
"Mu poeg, ära põlga Issanda karistust ja ära nõrke, kui tema sind noomib!
6Sest keda Issand armastab, seda ta karistab, ta piitsutab iga poega, kelle ta vastu võtab."
7Kannatused on teile kasvatuseks: Jumal kohtleb teid nagu poegi, sest mis poeg see on, keda isa ei kasvata?
8Kui te olete ilma kasvatuseta, mille osaliseks on saanud kõik, siis tähendab see, et te olete sohilapsed ja mitte pojad.
9Pealegi olid meie lihased isad meile kasvatajaiks ja me pelgasime neid; kas me siis palju enam ei peaks alistuma vaimude Isale, et elada?
10Lihased isad kasvatasid meid ju lühikest aega ja oma äranägemise järgi, aga tema kasvatab meid meie kasuks, et saaksime osa tema pühadusest.
11Ükski kasvatamine ei tundu samal hetkel olevat rõõm, vaid toob kurvastust; aga hiljem see annab õiguse rahuvilja neile, keda selle varal on harjutatud.
Eelmine 2001-06-13 Järgmine 2001-06-15
2001-06-14
Heebrealastele 12:1-11
Hb 12:1-11
Jumala kasvatuse eesmärgist
1Seepärast ka meie, kelle ümber on nii suur pilv tunnistajaid, pangem maha kõik koormav ja patt, mis hõlpsasti takerdab meid, ja jookskem püsivusega meile määratud võidujooksu!
2Vaadakem üles Jeesusele, usu alustajale ja täidesaatjale, kes häbist hoolimata kannatas risti temale seatud rõõmu asemel ja on nüüd istunud Jumala trooni paremale käele.
3Võtke siis eeskujuks teda, kes on kannatanud niisugust patuste vaenu enese vastu, et te ei väsiks ega teie hing ei nõrkeks.4Teie ei ole veel vereni vastu pannud patu vastu võideldes!
5Ja te olete täiesti unustanud julgustuse, mis teile nagu poegadele ütleb:
"Mu poeg, ära põlga Issanda karistust ja ära nõrke, kui tema sind noomib!
6Sest keda Issand armastab, seda ta karistab, ta piitsutab iga poega, kelle ta vastu võtab."
7Kannatused on teile kasvatuseks: Jumal kohtleb teid nagu poegi, sest mis poeg see on, keda isa ei kasvata?
8Kui te olete ilma kasvatuseta, mille osaliseks on saanud kõik, siis tähendab see, et te olete sohilapsed ja mitte pojad.
9Pealegi olid meie lihased isad meile kasvatajaiks ja me pelgasime neid; kas me siis palju enam ei peaks alistuma vaimude Isale, et elada?
10Lihased isad kasvatasid meid ju lühikest aega ja oma äranägemise järgi, aga tema kasvatab meid meie kasuks, et saaksime osa tema pühadusest.
11Ükski kasvatamine ei tundu samal hetkel olevat rõõm, vaid toob kurvastust; aga hiljem see annab õiguse rahuvilja neile, keda selle varal on harjutatud.
Ei ole liigne veel kord meelde tuletada, et Heebrea kiri on kirjutatud juudikristlastele. Nad tundsid oma rahva ajalugu, teadsid Vana Testamenti, olid vastu võtnud Jeesuse Messiana.
Vana Testamendi usukangelased, keda kirjeldab eelmine peatükk, on tunnistajatena eeskujuks kõigile kristlastele, ka meile. Et olla nende vääriline ja joosta head usu võidujooksu, on vaja kolme asja:
Jeesust eeskujuks võttes näeme muu hulgas, et Ta seisis patule vastu kuni vereni, kuni surmani. See oli tegelikult Ta missioon: võita patu vägi oma kannatuste ja surma kaudu. Meilt ei nõuta patu võitmiseks küll meie verd, saame aga õppida Jeesuse kannatlikkusest siis, kui meid karistatakse kasvatuseks.
- panna maha koormad – need väsitavad meid;
- panna maha takerdav patt – see röövib meilt jõu;
- vaadata pidevalt Jeesusele – Ta on eeskuju, tõetee ja jõuallikas.
Jeesust eeskujuks võttes näeme muu hulgas, et Ta seisis patule vastu kuni vereni, kuni surmani. See oli tegelikult Ta missioon: võita patu vägi oma kannatuste ja surma kaudu. Meilt ei nõuta patu võitmiseks küll meie verd, saame aga õppida Jeesuse kannatlikkusest siis, kui meid karistatakse kasvatuseks.
Miks karistab meid Jumal? Vastus on lihtne: et loobuksime patust. Kreekakeelne sõna paideia tähendab distsiplineerima, korrale kutsuma, kasvatama, korrigeerima. Õp 3:11-12 ja Ilm 3:19 näitavad, et paideia on Jumala armastuse väljendus oma laste vastu. Ta karistab meid armastuses, tahtes tuua meid meeleparandusele. Kui me seda ise teeksime, siis ei oleks paideia’t vaja, nagu leiame 1Kr 11:31-32. Siit loomulik järeldus: tõeline meeleparandus lõpetab karistuse ja toob meid lähemale pühadusele ning õiguse rahuviljale. Õige eluviis Jumala lapsena on niisiis alistuda vaimude Isale ja elada kuulekuses Temale.
Ärgem võtkem uuesti turjale koormaid, millest Jeesus on meid vabastanud!