Piiblivõtme arhiiv
2001-06-19
Heebrealastele 13:7-17
Hb 13:7-17
7Pidage meeles oma juhatajaid, kes teile on rääkinud Jumala sõna; pidades silmas nende elukäigu lõppu, võtke eeskujuks nende usk!8Jeesus Kristus on seesama eile ja täna ja igavesti!
9Ärge laske endid õigelt teelt eksitada igasugustel võõrastel õpetustel. On hea, kui süda kinnitatakse armu läbi ja mitte ettekirjutustega toitude kohta, neist ei ole olnud kasu nende täitjatele.10Meil on altar, millelt süüa ei ole meelevalda nendel, kes peavad teenistust telgis.
11Sest nende loomade kehad, kelle vere ülempreester viib ohvriks patu eest kõige pühamasse paika, põletatakse ära väljaspool leeri.
12Seepärast ka Jeesus, et enese vere läbi pühitseda rahvast, on kannatanud väljaspool väravat.
13Mingem siis tema juurde väljapoole leeri, kandes tema teotust.
14Sest meil pole siin jäädavat linna, vaid me taotleme tulevast.
15Viigem siis tema kaudu alati Jumalale kiitusohvrit, see tähendab tema nime tunnistajate huulte vilja.
16Ärge unustage teha head ja pidada osadust, sest sellistest ohvritest on Jumalal hea meel!17Olge kuulekad oma juhatajaile ja alistuge neile! Nemad ju valvavad teie hingede üle nagu need, kellel tuleb aru anda, et nad teeksid seda tööd rõõmuga, mitte ägades, sest sellest poleks teile kasu!
Salmides 10-13 on esitatud lepituspäeva ohver, võrrelduna Kristuse ohvriga. Ainult kord aastas, suurel lepituspäeval, viidi ohvriverd kogudusetelgi pühamusse, ohvriloom aga viidi väljapoole leeri ja põletati (3Ms 16:14, 27). Samamoodi tõugati Jeesus välja ja löödi risti, Ta ohvriveri aga tõi Jumala juures jäädava lepituse inimkonnale. Kristuse järgimise tee võib tuua meilegi mittemõistmist ja pilget (Jh 15:18-21), see on aga meie eesõigus. Meilt ei nõuta enam vereohvrit, meie ohvriks on kiitus ja tunnistus, samuti head teod ja osaduse pidamine. Neid ohvreid võime viia Kristuse kaudu, kui järgime Teda. Nii muutub kogu meie elu meeldivaks ohvriks Temale.
Salmis 14 on veel üks teema – oleme võõrad ja majalised maailmas, siin ei ole meil jäädavat paika.