Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2001-06-23     Järgmine 2001-06-25

2001-06-24

Psalm 12

Ps 12

Abipalve libekeelsete vastu

1Laulujuhatajale: kaheksandal helil; Taaveti laul.
2Päästa, Issand, sest vagad on lõppenud ja ustavad on otsa saanud inimlaste seast!
3Nemad räägivad tühja üksteisega, räägivad libedate huultega, kahepaikse südamega.
4Hävitagu Issand kõik libedad huuled, keeled, mis räägivad kõrke asju,
5kes ütlevad: "Oma keele tõttu me oleme tugevad, meie huuled on meie võimuses, kes on meile isandaks?"
6"Viletsate rõhumise, vaeste ägamise pärast tõusen ma nüüd üles," ütleb Issand, "ma toon pääste sellele, kes hingeldab."
7Issanda kõned on puhtad kõned, need on hõbe, mis savist ahjus sulatatud ja seitsmekordselt puhastatud.
8Sina, Issand, kaitsed neid; sa hoiad neid igavesti selle põlve rahva eest.
9Õelad käivad toredasti ringi, kui nurjatus inimlastes ennast ülendab.
Tänane tekst langeb jaanipäevale, Ristija Johannese mälestuspäevale. Ilmselt toimus Johannese esileastumine samasuguses vaimulikus kitsikuses, kui Taavet siin tundis.
Selle psalmi võiksime mõtteliselt jagada kolmeks teemaks:

1. Abipalve Jumala poole. Taavet nägi oma rahva seas mitut puudust:

- vagad olid lõppenud

- ustavad olid otsa saanud

- õelad rääkisid tühja üksteisega

- nad rääkisid libedate huultega

- nende südamed olid kahepaiksed

Taavet oli elanud noorusest alates puhtuses ja jumalakartuses. See, mida ta nüüd nägi, masendas teda ja ta hakkas Jumalat appi hüüdma. Ta ei tahtnud ise kohut mõista paha üle, vaid palus Jumalalt päästet.

2. Inimeste (õelate) sõnad on tühised, libekeelsed, kahepaiksed ja kõrgid selletõttu, et nad Jumalat ei tunne. Nende südames on nurjatus, nad on ülbed ja upsakad. Õelad valitsevad olukordade ja inimeste üle oma libedate, kahekeelsete sõnade kaudu, nad ei karda inimesi ega Jumalat.

3. Jumala kõned on täiesti erinevad inimeste omadest. Inimeste sõnu ei saa usaldada, need on petlikud ja kahekeelsed, need rõhuvad ja orjastavad. Ent siin astub Jumal vahele just nimelt viletsate rõhumise tõttu – pääste vaestele tuleb Issanda enda käest. Jumala sõnad on puhtad kui hõbe, need on seitsmekordselt puhastatud. Teisal öeldakse, et Issand ise seisab oma sõnade taga – Ta ei räägi iialgi tühje sõnu. Kuid imelisim asi Jumala sõnades on, et need muudavad inimese uueks – tingimusel, et ta meelt parandab. Selles oligi Johannese kuulutus.

Pääste rõhututele tuleb Issanda enda käest.
Autor Udo Veevo
Eelmine 2001-06-23     Järgmine 2001-06-25