Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2001-07-19 Järgmine 2001-07-21
16Aga ükski, kes on süüdanud lambi, ei kata seda astjaga kinni ega pane voodi alla, vaid paneb selle lambijalale, et tuppa astujad näeksid valgust.
17Sest midagi ei ole peidetut, mis ei saaks avalikuks, ei ole ka midagi varjul, mis ei saaks teatavaks ega tuleks ilmsiks.
18Pidage siis silmas, kuidas te kuulete! Sest kellel on, sellele antakse, ja kellel ei ole, sellelt võetakse seegi, mis ta arvab enesel olevat."
19Siis tulid Jeesuse juurde tema ema ja ta vennad, kuid ei saanud temaga rahvahulga tõttu kokku.
20Ja talle teatati: "Sinu ema ja su vennad seisavad väljas ja tahavad sind näha."
21Aga Jeesus kostis: "Minu ema ja mu vennad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja selle järgi teevad."
Eelmine 2001-07-19 Järgmine 2001-07-21
2001-07-20
Valgus paistku pimeduses
Lk 8:16-21
Tähendamissõna lambist
16Aga ükski, kes on süüdanud lambi, ei kata seda astjaga kinni ega pane voodi alla, vaid paneb selle lambijalale, et tuppa astujad näeksid valgust.
17Sest midagi ei ole peidetut, mis ei saaks avalikuks, ei ole ka midagi varjul, mis ei saaks teatavaks ega tuleks ilmsiks.
18Pidage siis silmas, kuidas te kuulete! Sest kellel on, sellele antakse, ja kellel ei ole, sellelt võetakse seegi, mis ta arvab enesel olevat."
Tõeline sugulus
19Siis tulid Jeesuse juurde tema ema ja ta vennad, kuid ei saanud temaga rahvahulga tõttu kokku.
20Ja talle teatati: "Sinu ema ja su vennad seisavad väljas ja tahavad sind näha."
21Aga Jeesus kostis: "Minu ema ja mu vennad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja selle järgi teevad."
Lamp, mis on süüdatud, peab paistma kaugele. Pimeduses liikuda on ebameeldiv ja ohtlikki. Olles sunnitud seda tegema, püüame jõuda võimalikult kiiresti mõnda valgustatud kohta. Valgus on see, mis teistega jagades vähemaks ei jää, ning seetõttu tunduks lampi kiivalt hõlma all hoidev inimene meile ehk vähe veidergi. Ometi osutume ise sageli just sellisteks: näinud ja käinud tõelises valguses, Jeesuse valguses, kipume seda egoistlikult endale hoidma ning jagama vaid nendega, kellest teame, et nad meie vaateid tingimusteta jagavad. Oma töö-, klassi- või kursusekaaslastele Jumalast rääkima pole me sageli just väga varmad. Veelgi hullemaks läheb asi sugulastega – just nendega, kes meid lapsest peale tundnud on. Kuidas seletada neile seda muutust, mis on meis toimunud usklikuks saamisel, kuidas teatada, et nemad ei olegi korraga enam esikohal, vaid Jumalaga võrreldes jäetud tagaplaanile?
Tänases kirjakohas räägib ka Jeesus sugulusest – tõelisest sugulusest (s 21). Sugulusest, mis ületab maised sidemed ning ulatub taevasesse valgusesse. Kristuses võime omada lähemaid sidemeid kui veresugulastega, kes ei mõista ega jaga meie rõõmu, elupõhimõtteid ja -püüdlusi. Nendega, kes teevad taevase Isa tahtmist, võime aga leida sooja, julgustava ja ülesehitava üksmeele.
Tänases kirjakohas räägib ka Jeesus sugulusest – tõelisest sugulusest (s 21). Sugulusest, mis ületab maised sidemed ning ulatub taevasesse valgusesse. Kristuses võime omada lähemaid sidemeid kui veresugulastega, kes ei mõista ega jaga meie rõõmu, elupõhimõtteid ja -püüdlusi. Nendega, kes teevad taevase Isa tahtmist, võime aga leida sooja, julgustava ja ülesehitava üksmeele.
Üksteist toetades on palju kergem täita Jeesuse suurt misjonikäsku (vt Mt 28:19-20). Teisal ütleb Jeesus: “Kes mind häbeneb, seda häbenen minagi.” Kui tihti oleme taevast valgust tundes ja kandes seda vaka alla peites varjanud? Laskem siis valgus pimeduses paista, et Jeesus ei peaks meie pärast tulevikus Isa trooni ees häbenema!