Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2001-07-26 Järgmine 2001-07-28
18Kord, kui Jeesus palvetas üksildases paigas ja jüngrid olid koos temaga, küsis ta neilt: "Kelle ütlevad rahvahulgad minu olevat?"
19Nemad kostsid: "Ristija Johannese, mõned aga Eelija, mõned aga, et keegi muistseist prohveteist on üles tõusnud."
20Aga tema küsis neilt: "Aga teie, kelle teie ütlete minu olevat?" Peetrus kostis: "Jumala Messias."
21Ent Jeesus hoiatas neid ja keelas kellelegi seda rääkimast,
22öeldes: "Inimese Poeg peab palju kannatama ning kõlbmatuks tunnistatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ning tapetama ja kolmandal päeval jälle üles äratatama."23Siis ütles Jeesus kõikidele: "Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist päevast päeva enese peale ja järgnegu mulle,
24sest kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu pärast, see päästab selle.
25Sest mis kasu on inimesel, kui ta võidaks terve maailma, aga kaotaks iseenese või teeks enesele kahju?
26Jah, kes iganes häbeneb mind ja minu sõnu, seda häbeneb ka Inimese Poeg, kui ta tuleb oma kirkuses ning Isa ja pühade inglite kirkuses.
27Aga ma ütlen teile, tõepoolest, siin seisjatest on mõned, kes ei maitse surma, kuni nad näevad Jumala riiki."
Eelmine 2001-07-26 Järgmine 2001-07-28
2001-07-27
Luuka 9:18-27
Lk 9:18-27
Peetrus tunnistab Jeesuse Messiaks
18Kord, kui Jeesus palvetas üksildases paigas ja jüngrid olid koos temaga, küsis ta neilt: "Kelle ütlevad rahvahulgad minu olevat?"
19Nemad kostsid: "Ristija Johannese, mõned aga Eelija, mõned aga, et keegi muistseist prohveteist on üles tõusnud."
20Aga tema küsis neilt: "Aga teie, kelle teie ütlete minu olevat?" Peetrus kostis: "Jumala Messias."
Jeesus kuulutab ette oma surma ja ülestõusmist
21Ent Jeesus hoiatas neid ja keelas kellelegi seda rääkimast,
22öeldes: "Inimese Poeg peab palju kannatama ning kõlbmatuks tunnistatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ning tapetama ja kolmandal päeval jälle üles äratatama."23Siis ütles Jeesus kõikidele: "Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist päevast päeva enese peale ja järgnegu mulle,
24sest kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu pärast, see päästab selle.
25Sest mis kasu on inimesel, kui ta võidaks terve maailma, aga kaotaks iseenese või teeks enesele kahju?
26Jah, kes iganes häbeneb mind ja minu sõnu, seda häbeneb ka Inimese Poeg, kui ta tuleb oma kirkuses ning Isa ja pühade inglite kirkuses.
27Aga ma ütlen teile, tõepoolest, siin seisjatest on mõned, kes ei maitse surma, kuni nad näevad Jumala riiki."
Kas Jeesus on huvitatud, mida inimesed Temast arvavad? Nii mõnigi lugeja vastaks sellele küsimusele võib-olla eitavalt. Siiski tundub, et Ta on sellest huvitatud, nagu me 18. salmis näeme. Või on Jeesus hoopis inimestest huvitatud? Kelle arvavad inimesed Teda olevat?
Esimest korda nimetab jünger Jeesust avalikult Messiaks! Võime arvata, et jüngritele oli üllatav, isegi ðokeeriv Jeesuse vastus sellele. Nad ootasid ju nagu kogu rahvaski Messiat kui vägevat sõjameest ja poliitikut, kes Iisraeli riigi vabastaks. Miks Jeesus just sel hetkel oma kannatustest räägib? Kas mitte selleks, et jahutada nende vaimustust, mis kippus valesid asju nägema ja ootama? Jeesus ei võitnud maises mõttes – Ta löödi hoopis risti. Tema käsk salmis 23 ütleks nagu, et Jeesuse jüngrid ei peagi ootama võite siin maises elus, sest siin võimegi sageli tunduda kaotajatena – täielik võit tuleb alles igavikus.
Loo tuuma leiame 24. ja 25. salmis. Kuidas tuleks meil seda mõista? Mida soovitab Jeesus jüngritel ja meil tähele panna igavikku silmas pidades (s 25-26)?
Tekst rääkib meile sellest, et Jeesuse jälgedes käimine on raske! Samas seab Ta inimeste ette küsimuse, mis kasu on sellest, kui meil siin elus hästi läheb, aga me unustame igaviku. Usun, et Ta annab meile juhtnööri nii siinseks eluks kui ka igavikku silmas pidades! Kumb elu on väärtuslikum, et selle nimel rakendada kõik jõupingutused (s 24)?
Esimest korda nimetab jünger Jeesust avalikult Messiaks! Võime arvata, et jüngritele oli üllatav, isegi ðokeeriv Jeesuse vastus sellele. Nad ootasid ju nagu kogu rahvaski Messiat kui vägevat sõjameest ja poliitikut, kes Iisraeli riigi vabastaks. Miks Jeesus just sel hetkel oma kannatustest räägib? Kas mitte selleks, et jahutada nende vaimustust, mis kippus valesid asju nägema ja ootama? Jeesus ei võitnud maises mõttes – Ta löödi hoopis risti. Tema käsk salmis 23 ütleks nagu, et Jeesuse jüngrid ei peagi ootama võite siin maises elus, sest siin võimegi sageli tunduda kaotajatena – täielik võit tuleb alles igavikus.
Loo tuuma leiame 24. ja 25. salmis. Kuidas tuleks meil seda mõista? Mida soovitab Jeesus jüngritel ja meil tähele panna igavikku silmas pidades (s 25-26)?
Tekst rääkib meile sellest, et Jeesuse jälgedes käimine on raske! Samas seab Ta inimeste ette küsimuse, mis kasu on sellest, kui meil siin elus hästi läheb, aga me unustame igaviku. Usun, et Ta annab meile juhtnööri nii siinseks eluks kui ka igavikku silmas pidades! Kumb elu on väärtuslikum, et selle nimel rakendada kõik jõupingutused (s 24)?
Palve: Aita mul, Issand, täna ära tunda oma rist, mida peaksin kandma ja “oma mina” kiusatused, millest peaksin loobuma!