Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2001-08-17 Järgmine 2001-08-19
1Seetõttu mina, Paulus, olen Kristuse Jeesuse vang teie, paganate heaks.
2Jah, küllap te olete kuulnud Jumala armu majapidamisest, mis minu kätte on antud teie heaks!
3Jumal on mulle ilmutuse kaudu teatanud saladuse, nagu ma eespool lühidalt kirjutasin.
4Seda lugedes te võite mõista minu arusaamist Kristuse saladustest,
5mida muistsete põlvede aegu ei antud teada inimlastele nii, nagu see nüüd on ilmutatud tema pühadele apostlitele ja prohvetitele Vaimus:
6et paganadki on tõotuse kaaspärijad ja sama ihu liikmed ja kaasosalised Kristuses Jeesuses evangeeliumi kaudu.
7Selle evangeeliumi teenriks olen ma saanud Jumala armu kingituse kohaselt, mis mulle on antud tema väe toimel.
8Minule, kõige vähemale kõigi pühade seast, on antud see arm: kuulutada paganate seas evangeeliumi Kristuse äraarvamatust rikkusest
9ja valge ette tuua kõigile, mis on selle saladuse korraldus, mis on kätketud aegade algusest peale Jumalas, kes kõik on loonud.
10Nii saab nüüd Jumala mitmekülgne tarkus teatavaks koguduse kaudu taevastele valitsustele ja meelevaldadele
11ajastute ettemääramise järgi, mille ta on teinud teoks meie Issandas Kristuses Jeesuses,
12kelle sees usu läbi temasse on meil julgus ja usaldav ligipääs Jumalale.
13Seetõttu ma kutsun teid üles mitte loobuma, kui mind ahistatakse teie pärast - see on teie kirkus.
Eelmine 2001-08-17 Järgmine 2001-08-19
2001-08-18
Efeslastele 3:1-13
Ef 3:1-13
Apostlist kui Jumala armu teenrist
1Seetõttu mina, Paulus, olen Kristuse Jeesuse vang teie, paganate heaks.
2Jah, küllap te olete kuulnud Jumala armu majapidamisest, mis minu kätte on antud teie heaks!
3Jumal on mulle ilmutuse kaudu teatanud saladuse, nagu ma eespool lühidalt kirjutasin.
4Seda lugedes te võite mõista minu arusaamist Kristuse saladustest,
5mida muistsete põlvede aegu ei antud teada inimlastele nii, nagu see nüüd on ilmutatud tema pühadele apostlitele ja prohvetitele Vaimus:
6et paganadki on tõotuse kaaspärijad ja sama ihu liikmed ja kaasosalised Kristuses Jeesuses evangeeliumi kaudu.
7Selle evangeeliumi teenriks olen ma saanud Jumala armu kingituse kohaselt, mis mulle on antud tema väe toimel.
8Minule, kõige vähemale kõigi pühade seast, on antud see arm: kuulutada paganate seas evangeeliumi Kristuse äraarvamatust rikkusest
9ja valge ette tuua kõigile, mis on selle saladuse korraldus, mis on kätketud aegade algusest peale Jumalas, kes kõik on loonud.
10Nii saab nüüd Jumala mitmekülgne tarkus teatavaks koguduse kaudu taevastele valitsustele ja meelevaldadele
11ajastute ettemääramise järgi, mille ta on teinud teoks meie Issandas Kristuses Jeesuses,
12kelle sees usu läbi temasse on meil julgus ja usaldav ligipääs Jumalale.
13Seetõttu ma kutsun teid üles mitte loobuma, kui mind ahistatakse teie pärast - see on teie kirkus.
Kirja kirjutades oli Paulus Rooma vanglas, oodates kohtuprotsessi keiser Nero ees. Oodates juutide esindajaid, kes tuleksid tema juurde oma kahvatute nägudega, kibeda vihkamisega ja õelate süüdistustega. Vaatamata teatud privileegidele, mis talle osaks said, oli ta siiski vang. Sellises olukorras nimetas ta ennast Kristuse vangiks, mitte Rooma riigi või keiser Nero vangiks. Niisiis – kõik sõltub vaatenurgast. Kui läheme Kristuse pärast läbi raskustest, ebapopulaarsusest või materiaalsest kaotusest, võime ennast pidada kas süütuks kannatajaks või Kristuse sõduriks.
Paulus nägi end mehena, kellele oli antud kahekordne privileeg:
1. avastada saladust, et Jumala tahtes kõik inimesed, ka paganad, oleksid kokku kogutud Tema armastusse;
2. teha see saladus teatavaks kogudusele, olla instrumendiks, mille kaudu Jumala arm jõuaks paganateni.
1. avastada saladust, et Jumala tahtes kõik inimesed, ka paganad, oleksid kokku kogutud Tema armastusse;
2. teha see saladus teatavaks kogudusele, olla instrumendiks, mille kaudu Jumala arm jõuaks paganateni.
See teadmine ei teinud teda uhkeks, vaid veelgi alandlikumaks. Paulus oli üllatunud, et tema kui kõige väiksem Jumala rahva seas on selle eesõiguse osaliseks saanud.
Kord, kui kuulus dirigent Toscanini kõneles orkestrile, valmistudes üheks Beethoveni kontserdiks, ütles ta: “Härrased, mina ei ole midagi, teie pole midagi, Beethoven on kõik.” Ta teadis, et tema ülesandeks ei ole endale ega orkestrile tähelepanu tõmmata, vaid lasta Beethovenil nende kaudu voolata.
Niisiis ei pea meiegi olema mures niivõrd enda prestiiþi pärast, vaid selle pärast, kas Kristus meie kaudu inimesteni jõuab.
Kui juba kannatada, siis Kristuse pärast ja kaasinimestele kasu tuues.
