Piiblivõtme arhiiv
2001-09-06
Jumala tee võib tuua ennenägematuid raskusi
2Ms 5:1-21
1Ja seejärel Mooses ja Aaron tulid ning ütlesid vaaraole: "Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Lase mu rahvas minna, et nad kõrbes peaksid mulle püha!"
2Aga vaarao vastas: "Kes on Issand, et peaksin kuulama ta sõna ja laskma Iisraeli ära minna? Mina ei tunne Issandat ega lase ka Iisraeli ära minna!"
3Siis nad ütlesid: "Heebrealaste Jumal tuli meile vastu. Lase meid minna kolme päeva tee kõrbesse ja ohverdada Issandale, meie Jumalale, et tema meid ei tabaks katku või mõõgaga!"
4Aga Egiptuse kuningas vastas neile: "Mooses ja Aaron, mispärast tahate rahva tööst vabastada? Minge oma töökohustuste juurde!"
5Vaarao mõtles: "Vaata, arvukas on nüüd maa rahvas, ja teie tahate nad töökohustusest vabastada!"6Ja vaarao käskis selsamal päeval rahva sundijaid ja ülevaatajaid, öeldes:
7"Ärge koguge ega andke enam rahvale õlgi telliskivide tegemiseks nagu varem. Nad mingu ja korjaku ise endile õlgi!
8Ja telliskivide määr, mis nad tänini on teinud, pange neile peale, ärge seda vähendage, sest nad on laisad! Sellepärast nad kisendavad ja ütlevad: Me tahame minna oma Jumalale ohverdama!
9Saagu orjus meestele raskemaks, et neil oleks sellega tegemist ega kuulataks valekõnesid!"
10Ja rahva sundijad ja ülevaatajad läksid välja ning rääkisid rahvaga, öeldes: "Nõnda ütleb vaarao: Mina ei anna teile enam õlgi.
11Minge ise, võtke endile õlgi, kust aga leiate, ent teie orjusest ei vähendata midagi!"
12Siis rahvas hajus üle kogu Egiptusemaa korjama kõrsi õlgede asemel.
13Ja sundijad kihutasid tagant, öeldes: "Tehke oma töö valmis, oma igapäevane jagu nagu siis, kui oli õlgi!"
14Ja Iisraeli laste ülevaatajaid, kes vaarao sundijate poolt olid pandud nende üle, peksti, öeldes: "Mispärast te ei ole täitnud telliskivide määra endiselt, ei eile ega täna?"
15Siis Iisraeli laste ülevaatajad tulid ja kisendasid vaarao poole, öeldes: "Mispärast sa teed oma sulastega nõnda?
16Õlgi su sulastele ei anta, aga siiski öeldakse meile: Tehke telliskive! Vaata, su sulaseid pekstakse ja su rahvas teeb pattu!"
17Aga tema vastas: "Laisad olete! Te olete laisad, seepärast te ütlete: Me tahame minna Issandale ohverdama!
18Nüüd minge tööle! Õlgi teile ei anta, aga määratud hulga telliskive te peate andma!"19Siis Iisraeli laste ülevaatajad nägid endid olevat täbaras olukorras, kui neile öeldi: "Te ei tohi ühelgi päeval vähendada oma telliskivide päevaosa!"
20Ja kui nad vaarao juurest tulid, siis nad kohtasid Moosest ja Aaronit, kes olid neid oodanud,
Vaarao hindas heebrealasi kui töövahendeid, sellal kui varasem vaarao püüdis neid hävitada (2Ms 1. ptk). Orjade usulised vajadused aga ei huvitanud vaaraod. Ta pidas Jahvele ohverdama minekut ettekäändeks laiskusele ning orjuse raskendamisega pidi neil jääma vähem aega “valekõnede” kuulamiseks (s 8-9). Kuidas on tänapäeval: millist suhtumist kohtame uskmatute inimeste poolt ususse ja usutavadesse? Kas see erineb vaarao omast palju?
Keda kardavad enim heebrealastest töö ülevaatajad? Loe uuesti s 15-16. Nad pöörduvad alandlikult …………. poole, lootuses üle jõu käiva koorma vähendamisele. Kolm korda kinnitavad nad oma lojaalsust …………... Tulemust siiski ei ole, vaarao ei vähenda orjust.
Kui Mooses ja Aaron tahtsid viia rahva ohverdama, et Jumal ei tabaks neid “katku või mõõgaga” (s 3), siis nüüd on nad ülevaatajate arvates “mõõga vaarao kätte andnud”. Kohtudes Moosese ja Aaroniga, ütlevad nad välja raske süüdistuse (s 21). Esmahetkel tundub, et vennad ei ole saavutanud rahva vabastamist, vaid orjuse süvendamist.
Kristlastega on mõnigi kord samuti, sest Kristusega käies tundub vahel, et võidu asemel on meid tabanud hoopis kaotus. Kuidas tuleb edasi minna siis, kui tunneme olevat ummikusse jõudnud? Loe Rm 8:24-25; 2Kr 5:7.
