Piiblivõtme arhiiv
2001-10-03
Luuka 12:13-21
Lk 12:13-21
13Aga keegi rahva seast ütles Jeesusele: "Õpetaja, ütle mu vennale, et ta jagaks päranduse minuga!"
14Jeesus ütles talle: "Inimene, kes mind on seadnud teie üle kohtumõistjaks või jagajaks?"
15Ja ta ütles neile: "Vaadake ette ja hoiduge igasuguse ahnuse eest, sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!"16Ja Jeesus rääkis neile ka tähendamissõna: "Ühe rikka mehe põllumaa oli hästi vilja kandnud.
17Ja ta arutas endamisi: "Mis ma pean tegema? Mul ei ole kohta, kuhu oma vilja koguda."
18Ja ta ütles: "Seda ma teen: ma lõhun maha oma aidad ja ehitan suuremad ning kogun sinna kõik oma vilja ja muu vara
19ning ütlen oma hingele: Hing, sul on tagavaraks palju vara mitmeks aastaks, puhka, söö, joo ja ole rõõmus!"
20Aga Jumal ütles talle: "Sina arutu! Selsamal ööl nõutakse sinult su hing. Aga kellele jääb siis see, mis sa oled soetanud?"
21Nõnda on lugu sellega, kes kogub tagavara iseenese jaoks, kuid ei ole rikas Jumalas."
Meie tunded on seotud meie varandusega, sellega, mida me OMAME. Ning Jeesus püüabki meile selgitada, et kui meie varandus on materiaalne, siis pöörleb meie elu ning tundemaailm ümber ASJADE. Ta pöörab meie tähelepanu sellele, et varandusel on võime saada inimese huvi ja armastuse põhiobjektiks. Kui me igatseme väga innukalt ajutisi, maiseid varasid, siis lähevad meile kaduma igavesed, taevalikud varad – see on igavene elu.
Sõltumata sellest, kui suur on meie varanduse hulk siin maa peal, sõltumata meie võimekusest või oskustest, peame ühel päeval kõik ühtviisi Jumala ees vastust andma oma suhtumiste ja valikute kohta: kas me oleme siis valinud varanduse siin maa peal või püüelnud igavese elu poole taevas.
Thomas a Kempis on öelnud: ”Tarvitagem ajutisi varasid möödaminnes, nagu me neid ei tarvitakski, igavesi aga igatsegem oma südame kustumata ihaga.”