Piiblivõtme arhiiv
2001-10-08
Luuka 12:54-59
Lk 12:54-59
54Aga Jeesus ütles ka rahvahulkadele: "Kui te näete pilve tõusvat lääne poolt, siis te ütlete kohe: "Raske sadu tuleb." Ja nõnda sünnibki.
55Ja kui puhub lõunatuul, siis te ütlete: "Kuum ilm tuleb." Ja nõnda sünnib.
56Te silmakirjatsejad! Maa ja taeva nägu te oskate ära arvata, kuidas te siis seda aega ära ei arva?
57Miks te siis iseeneste kohta ei otsusta, mis on õige?
58Sest see on nii: kui sa oma vastasega lähed ülema ette, püüa siis temaga asi lahendada teel, et ta sind ei veaks kohtuniku ette ja kohtunik ei annaks sind kohtuteenri kätte ja kohtuteener ei heidaks sind vangi.
59Ma ütlen sulle, sa ei pääse sealt enne välja, kui oled tagasi maksnud viimsegi leptoni."
Loe uuesti salme 58-59 – meie eesmärk peaks olema rahu. Rahu inimestega! Kuid tihti näeme kristlasi kohut käimas oma õdede ja vendadega. Meie sõjapidamised on suus ka inimestel, kes ei tunne Jumalat. Milline tunnistus meist?!
Tänast kirjakohta lugedes tundus mulle esmalt kõik seosetu – iga mõte eraldi on õige, aga kuidas need seotud on? Mis sina arvad, mis seob seda teksti? Mida tahtis Jeesus ütelda? Üks on kindel, Tema räägib asjadest otsekoheselt. Minu avastuseks oli sõna “ISEENESTE” salmis 57 (loe ka 1Kr 11:31).
See kutsub meid endale aru andma, mida me teeme. Universum ei koosne ainult MINUST ja MINU ÕIGUSEST. Kõik tulev on Jumala kätes ja meie palved võivad olukordi muuta, sest Jumala käes ei ole miski võimatu. Ning meie sees elab Püha Vaim, kes sosistab meile vaiksel häälel, mida me peame tegema.