Piiblivõtme arhiiv
2001-10-26
2. Peetruse 3:1-7
2Pt 3:1-7
1Mu armsad, see on nüüd juba teine kiri, mille ma teile kirjutan. Mõlemas ma virgutan meenutamise kaudu teie selget mõistust,
2et te mäletaksite sõnu, mida pühad prohvetid enne on rääkinud, ning Issanda ja Päästja käsku teie apostlitelt.
3Seda teadke esmalt, et viimseil päevil tuleb pilkesõnadega pilkajaid, kes käivad iseenese himude järgi
4ja ütlevad: "Kus on tema tulemise tõotus? Sest pärast seda, kui isad on läinud magama, on jäänud kõik nõnda nagu loomise algusest peale."
5Aga seda väites jääb neil kahe silma vahele, et muiste olid olemas taevad ja veest tuli maa, mis püsis koos vee läbi Jumala sõna jõul,
6mille läbi tookordne maailm hukkus veeuputuses.
7Aga praegusi taevaid ja maad, mis on säilitatud sellesama sõna jõul, hoitakse tule jaoks jumalakartmatute inimeste kohtu ja hukatuse päevaks.
Selleks, et midagi mäletada, tuleb seda kõigepealt teada saada, seda uurida. Kui tihti meie loeme või uurime Piiblit? Kui oleme teinud loetust oma järeldused, siis kas oleme valmis nende põhjal oma elu muutma? Kas me hoiame Jumala sõnast kõvasti kinni? Tuleb meeles pidada, et kogu maailm eksisteerib JUMALA SÕNA toimel (s 5).
Peetrus räägib selles kirjakohas ettekuulutatud sündmustest ning viitab ettevalmistuste tegemise vajadusele nende saabumiseks. Ilmselt peab ta silmas südamete ettevalmistamist.
Kuidas aga meie valmistume Issanda tulemise vastu?Kas me üldse valmistume selleks päevaks? Kas meil on asju, mis on tarvis kindlasti enne seda korda seada? Kui meil on veel puudusi, vigu ja patte, siis on viimane aeg sellele tähelepanu pöörata ja siiralt oma eksimusi kahetseda, et sel viisil oma vahekord Jumalaga korda seada, see tähendab “oma süda ette valmistada”.