Piiblivõtme arhiiv
2002-01-06
Psalm 138
Ps 138
1Taaveti laul.
Ma tänan sind kõigest oma südamest, jumalate ees ma mängin sulle!
2Ma kummardan su püha templi poole ja tänan su nime su helduse ja ustavuse pärast; sest suuremaks, kui on kõik su kuulsus, oled sa teinud oma tõotuse.
3Sel päeval, mil ma appi hüüdsin, vastasid sa mulle; sa tegid mind julgeks, mu hinges on tugevus.
4Sind, Issand, tänavad kõik ilmamaa kuningad, kui nad kuulevad sinu suu tõotusi,
5ja nad laulavad Issanda teedel, et suur on Issanda au.
6Sest Issand on kõrge ja näeb madalat, aga kõrgi ta tunneb kaugelt ära.
7Kuigi ma käin keset kitsikust, elustad sina mind; mu vaenlaste viha vastu sa sirutad oma käe ja su parem käsi aitab mind.
8Issand viib mu asja lõpule. Issand, sinu heldus kestab igavesti! Ära jäta maha oma kätetööd!
Salmis 1 rõhutab Taavet justkui väljakutsena oma tänulikkust „jumalate ees“. Selle laulu uurijad on arutlenud selle väljendi mitmete võimalike tähendusvariantide üle.
Kuid selge on see, et nii nagu tänapäeval, oli ka tol ajal väga palju erinevaid jumalakultusi, mida eri rahvad õigeks pidasid. Kuid Taavet tänab just seda Jumalat, ainsat ja õiglast, armurikast ja andestavat Jumalat, kelle olemust ja õnnistust on ta reaalselt oma elus kogenud.
Salmis 2 toodud „tõotuse“ all mõistetakse ilmselt Taavetile antud lubadust Messia põlvnemisest tema soost. Tänasel kolmekuningapäeval meenutame ka meie seda tõotust ja täname Jumalat selle üleva tõotuse täitumise eest. Salm 4 on kui poeetiline ja prohvetlik kuulutus idamaa tarkadest, kes tulid Jeesust kummardama.
Taavet usub, et kord saabub päev, mil kõik valitsejad tunnevad ära meie elu tegeliku Issanda, ning kuuldes Jumala tõotusi, mõistavad nende suurimat mõtet ning tänavad Teda kogu südamest ülistades.
Samas ei õnnestu kellelgi Issandat petta näilise alandlikkusega, sest kuigi Ta on kõrgel ja kättesaamatu, näeb Ta ometi inimese kõige sügavamatesse hingesoppidesse.
Viimased kaks salmi on justkui hädavajalik palve meie igapäevaeluks siinses, ajalikus elus.
Vahel hüüame oma suurimas kitsikuses Jumala poole, kuid tundub, nagu Ta ei vastakski meile. Kuid milline rõõm ja julgustus valdab meid, kui saame vastuse ja pealegi julgustava.