Piiblivõtme arhiiv
2002-03-24
Sõbra poolt reedetu palve
Ps 55
1Laulujuhatajale: keelpillil mängida; Taaveti õpetuslaul.
2Jumal, pane tähele mu palvet ja ära peida ennast mu anumise eest!
3Pane tähele mind ja vasta mulle! Ma ekslen ümber ägades ja jooksen uisapäisa
4vaenlase hääle tõttu, õela rõhumise pärast, sest nad veeretavad mu peale nurjatust ja vihas kiusavad nad mind taga.
5Mu süda vabiseb mu sees ja surma koledused on langenud mu peale.
6Kartus ja värin tulid mu peale ja õudus kattis mind.
7Siis ma ütlesin: Oh oleksid mul tuvi tiivad, ma lendaksin minema ja asuksin kuhugi elama.
8Vaata, ma põgeneksin kaugele ja viibiksin kõrbes. Sela.
9Ma tõttaksin pääsema pakku tuulepöörise, maru eest.
10Hävita nad, Issand, sega nende keeled, sest ma näen linnas vägivalda ja riidu!
11Ööd ja päevad nad käivad piki tema müüre, nurjatus ja vaev on ta keskel.
12Kadu on ta keskel ja ta turult ei tagane rõhumine ja pettus.
13Sest mitte vaenlane ei laima mind, seda ma taluksin; mitte mu vihamees ei suurusta mu vastu, tema eest ma peidaksin ennast,
14vaid sina, inimene nagu mina, mu sõber ja tuttav,
15kellega meil oli armas osadus, Jumala kotta läksime koos rahvahulgaga.
16Karaku surm nende kallale, mingu nad elusalt alla surmavalda, sest selge kurjus on nende elamuis, nende põues!
17Aga mina hüüan Jumala poole ja Issand aitab mind.
18Õhtul ja hommikul ja lõunaajal ma kurdan ja ägan, ja ta kuuleb mu häält.
19Ta lunastab mu hinge rahusse kallalekippujaist, sest need on hulgani mu ümber.
20Jumal kuuleb ja vastab neile, tema, kes istub aujärjel iidsest ajast. Sela. Sest nad ei muuda meelt ega hakka kartma Jumalat.
21See mees oli pistnud oma käed nende külge, kes pidasid temaga rahu, ta rikkus oma lepingut.
22Pehmem kui või on tema suu, aga südames ta tuleb kallale; libedamad kui õli on tema sõnad, kuid need on siiski nagu paljastatud mõõgad.
23Heida Issanda peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget!
24Jah, sina, Jumal, tõukad nad hukatuse auku; mõrtsukad ja petised ei saa oma elupäevi poolegi peale. Aga mina loodan sinu peale!
Nagu psalmist siirast südamest oma Issanda poole hüüab (s 17), võime ka meie, kellele on tehtud haiget, keda on reedetud, tulla oma hingeahastuses Jumala ette, heita kandami Issanda peale ja lasta Temal enda eest hoolitseda. Sedasama tegi ju tol õhtul ka Jeesus.
Oh kui tihti aga sooviksime ka ise psalmisti kombel paluda, et Issand reetjaid karistaks... Aga kas see oleks õigeim lahendus asjale? Elame ju Jeesuse Kristuse eeskujul ja Tema armastuse seaduses, mis ütleb: "Ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb!” (vt Mt 5:39) ja isegi: “Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad!” (Mt 5:43-45). Veelgi enam: meile on ka öeldud, et me ei saa tuua Issanda altarile ohvriandi enne, kui vennaga on otsitud lepitust (Mt 5:23-24)!
Kas Jeesuse sõnad on meil aga alati meeles?