Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2002-04-03     Järgmine 2002-04-05

2002-04-04

Johannese 21:1-14

Jh 21:1-14

Jeesus ilmub Tibeeriase järve rannal

1Pärast seda ilmus Jeesus jüngritele veel Tibeeriase järve ääres. Aga ta ilmus nõnda:
2Siimon Peetrus ja Toomas, keda nimetatakse Kaksikuks, ja Naatanael, kes oli Galilea Kaanast, ja Sebedeuse pojad ja veel kaks tema jüngritest olid seal koos.
3Siimon Peetrus ütles neile: "Ma lähen kalale." Nad ütlesid talle: "Me tuleme sinuga kaasa." Nad läksid välja ja astusid paati. Ent sellel ööl ei püüdnud nad midagi.
4Aga koidu ajal seisis Jeesus kaldal. Ent jüngrid ei teadnud, et see on Jeesus.
5Jeesus ütles siis neile: "Lapsed, on teil midagi leivakõrvaseks?" Nad vastasid talle: "Ei ole."
6Aga tema ütles neile: "Heitke noot paremale poole paati, siis te leiate!" Nad heitsidki, ja ei jaksanud seda enam tõmmata kalade hulga tõttu.
7Nüüd ütles jünger, keda Jeesus armastas, Peetrusele: "See on Issand!" Siimon Peetrus, kuulnud, et see on Issand, võttis kuue ümber, sest ta oli alasti, ja hüppas järve.
8Aga teised jüngrid tulid paadiga - nad ei olnud ju kaldast kaugemal kui umbes kakssada küünart - ja vedasid noota kaladega.
9Kui nad nüüd tulid mäele, nägid nad valmis lõket ja selle peal kala ning leiba.
10Jeesus ütles neile: "Tooge neid kalu, mida te praegu püüdsite!"
11Siimon Peetrus läks üles ja tõmbas mäele nooda täis suuri kalu, arvult sada viiskümmend kolm. Ja noot ei rebenenud, kuigi neid oli nii palju.
12Jeesus ütles neile: "Tulge sööma!" Ükski jüngritest ei julgenud temalt küsida: "Kes sa oled?", sest nad teadsid, et ta on Issand.
13Jeesus tuli ja võttis leiva ja andis neile, ja samuti kala.
14See oli Jeesusel juba kolmas kord jüngritele ilmuda pärast surnuist ülestõusmist.
* Numeroloogia sõpradele pakub peamurdmist kalade salapärane arv 153, mille üle on arutlenud ka vanad kirikuisad, nii Kyrillos, Augustinus kui ka Hieronymus. Aga võib-olla polegi siin muud kui vaid üleloetud kalade arv.
Siin, evangeeliumi lõpupeatükis, pärast kõike läbielatut kolme aasta jooksul, algab justkui kõik uuesti. Ootamatu kokkusaamine järve kaldal tekitab esialgu kohmetust: nagu oleks tegemist vanade tuttavatega, kuid endised ajad ning uus olukord ei näi hästi kokku sobivat. Jüngrid olid tõepoolest arvanud, et Jeesuse surmaga on nende jüngriksolemine lõppenud. Põgusad kohtumised ülestõusnud Issandaga aga ei motiveerinud neid millekski muuks kui vaid igapäevaseks kalurieluks.
Ent Jeesuse tulekul oli väga kindel eesmärk. Jeesus kutsub jüngreid taas endale järgnema. See öine kohtumine järve kaldal sarnaneb ühe varasema kohtumisega, millest kirjutavad evangelistid (vt Lk 5:1-11).

Võrreldes esimese kutsumise lugu nüüdsega, annavad mõned üksikasjad mõista, kui tõsiselt kavatseb Jeesus jätkata jüngritega koos töötamist. Esiteks: Jeesus ilmutab veel kord oma üleloomulikku meelevalda erakordselt suure kalasaagiga. Teiseks: kui esimesel kalastamiskorral hakkasid võrgud paljude kalade tõttu “rebenema” (vt Lk 5:6), siis seekord “võrk ei rebenenud” (s 11). Kas juhuslik detail?

Mõistmise võti on ühes Jeesuse ütlemises Peetrusele (Lk 5:10), kus Jeesus võrdles kalapüüdmist apostlite tööga “inimeste püüdmisel”. Seni olid jüngrid oma apostlitööd teinud poolikult ja sageli erilise eduta, nende usk oli kõikuv ja tulevik ebaselge. Nüüd aga, ülestõusnud Issanda teenistuses antakse jüngritele uus kvaliteet, uued võimed ja meelevald. Evangeeliumikuulutuse “võrgud”, kui nii tohib nimetada, on vastu pidanud kaks aastatuhandet ja toonud tervele inimkonnale päästmise lootuse.

Me igatseme kohtuda oma Issandaga. Tahaksime näha märke tema ligiolust. Siin ongi märk – sa tuled endaga toime, sa oled õnnistuseks teistele.
Autor Ingmar Kurg
Eelmine 2002-04-03     Järgmine 2002-04-05