Piiblivõtme arhiiv
2002-04-18
Julgustus kannatajale
Ilm 2:8-11
8Ja Smürna koguduse inglile kirjuta: Nõnda ütleb Esimene ja Viimne, kes oli surnud ning on jälle elavaks saanud:
9Ma tean su viletsust ja vaesust - kuid sa oled rikas - ning nende teotamist, kes ütlevad end olevat juudid, kuid ei ole seda, vaid on saatana sünagoog.
10Ära karda seda, mida sul tuleb kannatada! Ennäe, kurat heidab mõned teie seast vangi, et teid läbi katsutaks, ning teil on viletsust kümme päeva. Ole ustav surmani, ja ma annan sulle elupärja!11Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele: Võitjale ei tee teine surm mingit kahju!
Raskustes ja kannatustes kahtlevad paljud, kas Jumal üldse kuuleb meie palveid, kas Ta üldse näeb ja teab. Jeesus ütleb: “_____________________________________________” (s 9). Issand teab ja näeb. Ta on ligi ning annab jõudu ja kannab läbi kannatuste.
Smürna linnas, mis oli tuntud kaunite kunstide ja rikkuse poolest, elas palju juute. Kummalisel kombel olid just kohalikud juudid need, kes Smürna kristlasi süüdistasid ebalojaalsuses Rooma võimule. Võimalik, et selle kirja ettelugemisel oli Smürna koguduses kohal ka Polykarpos – tulevane Smürna piiskop, kes hukati u 160. a. Ka tema vastu esitasid juudid süüdistuse, et ta tunnistas Issandaks Kristus, mitte keisri, ega too talle viirukiohvrit. Sellised juudid olid kuradi (kr süüdistaja, laimaja) teenistuses ja esindasid saatana (hbr vaenlane) sünagoogi.
Kümme päeva vangis ei tähendanud siis mitte karistust, vaid kohtuotsuse ootamist. Kohtu määratud karistuseks võis olla sunnitöö soolakaevanduses, asumisele saatmine või surm. Kristus aga julgustas usklikke olema ustavad surmani, sest ustavaid ootab aupärjana ees igavene elu. Isegi kui usu nimel tuleb kaotada elu, on ustav kristlane ikkagi Võitja poolel. Ustavate päralt on igavene elu.