Piiblivõtme arhiiv
2002-04-22
Ilm 3:1-6
Ilm 3:1-6
1Ja Sardese koguduse inglile kirjuta: Nõnda ütleb see, kellel on seitse Jumala vaimu ja seitse tähte: Ma tean su tegusid, et sul on nimi, et sa elad. Ometi oled sa surnud.
2Ole valvas ja hoia, mis on veel jäänud; seegi on juba suremas, sest ma ei ole leidnud su tegusid olevat täiuslikud oma Jumala silmis.
3Tuleta siis meelde, kuidas sa sõna oled vastu võtnud ja kuulnud, ning hoia seda tallel ja paranda meelt! Kui sa nüüd ei valva, siis ma tulen kui varas ja sa ei saa arugi, mis tunnil ma tulen su peale.
4Kuid Sardeses on sul mõned, kes ei ole määrinud oma rõivaid, ning need saavad kõndida koos minuga valgeis rõivais, sest nad on seda väärt.5Kes võidab, see riietatakse samamoodi valgete rõivastega. Mina ei kustuta tema nime eluraamatust ning ma tunnistan tema nime oma Isa ees ja Isa inglite ees.
6Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele!
Kogudus tundus küll väliselt elavana, kuid sisu oli surnud (vt Mt 23:27, 28). Miks heidab Jeesus neile ette ebatäiuslikkust (s 2b)? Ilmselt oli koguduse elus väliselt kõik korras: toimusid jumalateenistused, inimesed käisid pühapäeviti koos. Ent puudu oli midagi, mis on tähtsam kui ürituste toimumine ja väline sära. Mis see võiks olla? 1Tm 5:6 öeldakse: kes liiderdab, see on elusalt surnud; Hs 34:4 aga heidetakse koguduse karjastele ette hoolimatust ja kalkust. Tuletagem meelde Pauluse sõnu 1Kr 13:1: ilma armastuseta on kõik väline vaid kumisev vasknõu ja kõlisev kuljus – selles ei ole elu!
Ka tänapäeval on kogudusi, kes teevad “aktiivset tööd”, ehitavad suurepäraseid hooneid, kuid tihtipeale pole rikkad halastuse ja pühitsuse poolest.
Siin on väga tõsine hoiatus: kui oleme sattunud libedale teele, tehes jumalariigi tööd päevast päeva lihtsalt kohustuse pärast, on viimane aeg lüüa oma südames häirekella ja küsida endalt: Kas see viis, kuidas ma Jumalat teenin, on see, mis Jumalat austab?