Piiblivõtme arhiiv
2002-04-25
Ilm 4
Ilm 4
1Pärast seda ma nägin, ja vaata: taevas oli avatud uks, ning sama hääl, mida ma olin kuulnud enesega rääkivat otsekui pasun, ütles: "Tule siia üles ja ma näitan sulle, mis peab sündima pärast seda!"
2Sedamaid olin ma vaimus. Ning ennäe, taevas seisis troon, ja keegi istus troonil.
3See istuja oli sarnane jaspise- ja karneoolikiviga, ja trooni ümber oli vikerkaar, mis sarnanes smaragdiga,
4ja trooni ümber oli kakskümmend neli trooni ning neil troonidel istus kakskümmend neli vanemat, valged rõivad üll ja peas kuldpärjad.
5Troonist tuli välja välke ja hääli ja kõuemürinaid, ning seitse tulelampi oli põlemas trooni ees; need olid Jumala seitse vaimu.
6Trooni ees oli nagu klaasmeri, mägikristalli sarnane. Trooni keskpaigas ja trooni ümber oli neli olevust, täis silmi eest ja tagant.
7Esimene olevus oli lõvi sarnane ning teine olevus oli härja sarnane ning kolmandal olevusel olid palged nagu inimesel ning neljas olevus oli lendava kotka sarnane.
8Ning neil neljal olevusel oli igaühel kuus tiiba, ümberringi ja seest silmi täis, ning nad ei lakanud ööl ega päeval hüüdmast:
"Püha, püha, püha on Issand Jumal, Kõigeväeline, kes oli ja kes on ja kes tuleb!"
9Iga kord, kui olevused andsid au ja austust ja tänu sellele, kes istub troonil ja elab igavesest ajast igavesti,
10langesid kakskümmend neli vanemat troonil istuja ette ning kummardasid teda, kes elab igavesest ajast igavesti, ja heitsid oma pärjad trooni ette, hüüdes:
11"Sina, meie Issand ja Jumal, oled väärt võtma au ja austust ja väge, sest sina oled loonud kõik, kõik olev on loodud sinu tahtmise läbi!"
Johannes üritab kirjeldada troonil istujat ja teda ümbritsevat hiilgust teadaolevate vääriskivide ilu ja loodusnähtuste võimsusega. Piiblis on mitmetel kordadel räägitud inglitest, kes on teenijad vaimud (vt Hb 1:14). Johannes, oskamata nendele nime anda, kirjeldab olendeid, kes ümbritsevad trooni (s 2-8a).
Erinevatel kogudustel on erinev jumalateenistuse liturgia ja laulurepertuaar. Sageli tekivad konfliktid eri põlvkondade vahel. Nooremad tahaksid laulda nüüdisaegseid, vanemad inimesed vanemaid laule. Meid on kutsutud osalema taevasel jumalateenistusel. On “eeslauljad” ja need, kes vastavad kutsele ning kummardavad trooni ees. Nii ööl kui päeval ei väsi need neli olendit, kellest Johannes räägib, kordamast: “Püha on Issand…” Kakskümmend neli vanemat, kes seda kuulevad, reageerivad kutsele ülistada Jumalat kohe ja kummarduvad trooni ette, tunnustades Tema suurust ja vägevust (s 8b-11).
Tänu ja kiitus, ülistus ja kummardus Jumalale ei peaks meile olema sundus või raske koorem. Me ei tule keegi Jumala juurde vägisi, vaid vabast tahtest. Samuti peaks Jumala teenimine olema meie jaoks mitte paratamatus, vaid rõõm, sest me mõistame, keda teenime.