Piiblivõtme arhiiv
2002-04-27
Maailma “sünnitusvalude” algus
Ilm 6
1Ja ma nägin, kui Tall avas esimese seitsmest pitserist ja ma kuulsin üht neljast olevusest otsekui kõuehäälega hüüdvat: "Tule!"
2Ma nägin: ennäe, valge hobune, ning selle seljas istujal oli käes amb ning talle anti pärg ja ta läks välja võitjana võitmiseks.3Kui ta avas teise pitseri, kuulsin ma teist olevust hüüdvat: "Tule!"
4Ja tuli välja teine, tulipunane hobune, ning selle seljas istujale anti voli võtta ära rahu ilmamaa pealt, et inimesed üksteist tapaksid, ning talle anti suur mõõk.5Kui ta avas kolmanda pitseri, kuulsin ma kolmandat olevust hüüdvat: "Tule!" Ja ma nägin, ennäe: must hobune, ja selle seljas istujal olid käes kaalud,
6ning ma kuulsin otsekui häält nelja olevuse keskelt hüüdvat: "Mõõt nisu ühe teenari eest ja kolm mõõtu otri ühe teenari eest! Ja õlile ja veinile ära tee kahju!"7Kui ta avas neljanda pitseri, kuulsin ma neljanda olevuse häält hüüdvat: "Tule!"
8Ja ma nägin, ennäe: tuhkur hobune, ja selle seljas istuja nimi oli Surm, ja temaga tuli kaasa Surmavald ning neile anti meelevald veerandi üle ilmamaast - tappa mõõga ja nälja ja surmaga ning ilmamaa loomade läbi.9Kui ta avas viienda pitseri, nägin ma altari all nende hingi, kes olid tapetud Jumala sõna pärast ja tunnistuse pärast, mis neil oli.
10Nad hüüdsid suure häälega: "Kui kaua, oh püha ja tõeline Valitseja, ei mõista sa kohut ega nõua kätte meie verd neilt, kes elavad ilmamaal?"
11Neile igaühele anti valge rüü ning neile öeldi, et nad veel natuke aega puhkaksid rahus, kuni saab täis nende kaassulaste ja nende vendade arv, kes veel tapetakse nõnda nagu nemadki.12Ja ma nägin, kui ta avas kuuenda pitseri, et sündis suur maavärin ning päike läks mustaks nagu leinariie ja kuu muutus nagu vereks
13ning taevatähed kukkusid maa peale, nii nagu viigipuu, mida suur tuul raputab, viskab maha oma suvemarjad.
14Ning taevas taganes otsekui kokkukeeratav rullraamat, ja kõik mäed ja saared tõugati ära oma paigast,
15ning ilmamaa kuningad ja ülikud ja sõjapealikud ja rikkad ja võimsad ja kõik orjad ja vabad peitsid end koopaisse ja mägede kaljulõhedesse.
16Ja nad ütlesid mägedele ja kaljudele: Langege meie peale ja peitke meid troonil istuja palge eest ning Talle viha eest!
17Sest nende suur vihapäev on tulnud, kes suudab jääda seisma?
Sümbolite tõlgendamisega võib nende kujundlikkusest hoolimata tihti probleeme olla. Kui näiteks salmid 4 ja 8 on üheselt mõistetavad ning salmi 6 seostatakse raske majandusliku olukorra ja näljahädaga, mille all maailmas nii minevikus kui ka praegusel ajal mitmel pool on kannatatud ja kannatatakse, siis ratsaniku kohta salmis 2 pole öeldud, kes ta on ja keda ta võidab. Ilmutusraamatu lõpupoole kirjeldatakse Kristust kui ratsanikku valgel hobusel, kuid nt Vanas Testamendis ei ole valge hobuse tähendust lahti seletatud. Tõlgendused on seetõttu väga erinevad.
Salmid 9-11 olid juba Ilmutusraamatu kirjutamise ajal aktuaalsed – parajasti valitses keiser Domitianus, kes kristlasi veriselt taga kiusas.
Igatahes näeme, et iga järgneva pitseriga muutub pilt järjest süngemaks. Maailma “sünnitusvalud” (Mt 24:8) järjest tugevnevad. Salmides 12-14 jõuab asi kosmiliste vapustusteni. Lõpuks märkavad inimesedki, et Jumala viha läheneb.
Tähtis on aga, et kus on sünnitusvalud, seal on sündimas midagi uut! Kuidas täpsemalt ja mis, selgub raamatus edaspidi.