Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2002-05-26     Järgmine 2002-05-28

2002-05-27

Ära leia ennast võitlemast Jumalaga

Ap 5:34-42

Apostlid vahistatakse uuesti

34Siis aga tõusis Suurkohtus üles üks variser, Gamaliel nimi, Moosese Seaduse õpetaja, keda kogu rahvas hindas, käskis mehed natukeseks ajaks välja viia
35ning ütles Suurkohtu liikmetele: "Iisraeli mehed, olge ettevaatlikud nende inimestega, mida te ka tahate teha!
36Sest hiljaaegu tõusis Teudas, öeldes enese kellegi olevat, ja tema poole kaldus arvult ligi nelisada meest. Ta hukati ja kõik tema pooldajad hajutati ning neist ei jäänud midagi järele.
37Pärast teda tõusis rahvaloenduspäevil üles galilealane Juudas ja ahvatles rahva enese järel ära taganema. Temagi hukkus ja kõik tema pooldajad pillutati laiali.
38Ja nüüd ma ütlen teile: Jätke need inimesed rahule ja laske neil olla - sest kui see nõu või tegu on inimestest, siis see läheb tühja,
39aga kui see on Jumalast, ei suuda teie seda hävitada -, et teist ei saaks sõdijaid Jumala enese vastu!" Nad võtsidki teda kuulda
40ja kutsusid apostlid sisse, peksid neid ja keelasid neil rääkida Jeesuse nimel ning lasksid nad vabaks.
41Aga nemad läksid Suurkohtu palge eest minema, rõõmustades, et neid on väärt arvatud kannatama teotust selle nime pärast.
42Ja nad ei lakanud iga päev pühakojas ja kodasid mööda õpetamast ja kuulutamast evangeeliumi Kristusest Jeesusest.
Käsuõpetaja Gamalielil oli Jeruusalemmas kool, kus õppis ka Saulus, kellest hiljem sai apostel Paulus. Rabit tunti inimlike ja mõistlike otsuste poolest. Ta oli tark ja kõikide poolt lugupeetud mees.
See, aga samuti tema tark ja jumalakartlik nõuanne Suurkohtule peaks meidki sundima ettevaatlikkusele, mida Gamaliel soovitas. Nimelt ettevaatlikkusele oma suhtumistes. Kas pole meil sageli kiusatus Uue Testamendi tegelasi must-valgelt headeks ja halbadeks lahterdada? Gamaliel oli ju variser, seega kuulunuks “halbade” tegelaste lahtrisse. Me ei tohiks oma kaasaegseid hinnata oma või teiste inimeste eelarvamuste põhjal.

Kui Suurkohtus arutati, mida teha esimeste apostlitega, kes olid “Jeruusalemma täitnud oma õpetusega”, siis andis tasakaalukuse poolest tuntud Gamaliel neile tarka nõu (s 38-39).

Me ei tea, kas Gamaliel uskus, et apostlite töö oli Jumala plaan, kuid me teame, et oli valitsejate huvides hajutada massid enne, kui sõna jõuaks roomlasteni, mis võinuks kaasa tuua suure häda.

Gamaliel oli mees, kes vastutas oma sõnade ja tegude eest. Seda ootaksime ka riigijuhtide käest tänapäeval, et nad juhiksid Jumala tahte järgi rahvast nii, et kellelgi ei oleks põhjust nurisemiseks.

Tekstist näeme, et enne vabastamist apostleid siiski peksti. Apostlid lahkusid Suurkohtu eest küll läbipekstuna, aga rõõmsana. Kujutle ennast apostlite asemel: kas sa oleksid rõõmus ja ülistaksid Jumalat, kui su nahk on ribadeks tõmmatud ja veri jookseks mööda ihu alla?
Mis oli nende rõõmu põhjuseks (s 41)?

Tänapäevalgi võib ette tulla vastuseisu usule. Olgu s 42 meile sellistes olukordades julgustuseks!
Autor Lii Liivak
Eelmine 2002-05-26     Järgmine 2002-05-28