Piiblivõtme arhiiv
2002-05-29
Apostlite teod 7:1-16
Ap 7:1-16
1Ülempreester küsis: "Kas see on nõnda?"
2Aga Stefanos ütles: "Mehed, vennad ja isad, kuulge! Kirkuse Jumal näitas ennast meie isale Aabrahamile, kui ta oli Mesopotaamias, enne Haaranisse elama asumist,
3ning ütles talle: "Mine välja oma maalt ja oma sugulaste seast ja siirdu sinna maale, mille ma sulle näitan!"
4Siis ta lahkus kaldealaste maalt ja asus elama Haaranisse. Ja pärast oma isa surma asus ta sealt ümber sellele maale, kus te nüüd elate.
5Ja Jumal ei andnud Aabrahamile siin jalatäitki maad pärandiks, ent tõotas selle anda omandiks talle ja ta järglastele - kuigi tal ei olnud last.
6Jumal rääkis nõnda: Tema järglased elavad võõrana võõral maal ja nad orjastatakse ja neile tehakse kurja nelisada aastat,
7ja rahvast, kes nad orjastab, mina karistan, ütles Jumal, ja pärast seda nad lähevad välja ja teenivad mind selles paigas.
8Ja Jumal andis talle ümberlõikamislepingu. Ja nii sündis talle Iisak ja ta lõikas tema ümber kaheksandal päeval. Ja Iisakile sündis Jaakob, ja Jaakobile need kaksteist peavanemat.
9Ja peavanemad kadestasid Joosepit ja müüsid ta ära Egiptusesse, ent Jumal oli temaga
10ja kiskus ta välja kõigist ta viletsustest ning andis talle armu ja tarkust vaarao, Egiptuse kuninga ees, ning see tõstis ta kogu Egiptusemaa ja terve oma koja ülemaks.
11Aga siis tuli nälg kogu Egiptuse- ja Kaananimaale ja suur viletsus ning meie isad ei leidnud toidupoolist.
12Aga kui Jaakob sai kuulda, et Egiptuses on vilja, läkitas ta meie isad sinna esimest korda.
13Ja teisel korral andis Joosep ennast tunda oma vendadele, ja vaaraole sai teatavaks Joosepi päritolu.
14Siis Joosep laskis kutsuda enda juurde oma isa Jaakobi ja kogu oma suguvõsa, seitsekümmend viis hinge.
15Ja Jaakob läks alla Egiptusesse. Ja tema suri seal ja ka meie isad,
16ja nad viidi Sekemisse ja pandi hauda, mille Aabraham oli hõbeda eest ostnud Hamori laste käest Sekemis.
Juba selle algusega näitas Stefanos oma kuuluvust juutide hulka, mitte vastandumist neile, nimetades Aabrahami meie isaks. Ta näitas sellega, et tallegi olid kallid ja omased Iisraeli rahva esiisad, nende pärimused ja side elava Jumalaga – ta ei olnud sugugi vaenuliku võõra usulahu esindaja või koguni mässaja, nagu teda süüdistati.
Leiame, et Jumal tõotas Aabrahamile, et korraldab asjad selle rahvaga, kes neile liiga teeb – siis pöörduvad Aabrahami lapsed Tema poole ja teenivad Teda (s 2-7).
Aabrahamil oli järglane, kellest pärineb kaksteist esivanemat. Mis juhtus ühega tema poegadest, keda vennad vihkasid? Loeme, et Jumal oli temaga, sest kõik, mis nendega juhtus, toimus Jumala tahte ja plaani kohaselt (s 8-14).
Stefanos jätkas, rääkides Suurkohtule asju, mida nad isegi teadsid. Kõik, mis nad olid, tuli välja Stefanose aruandest. Olles nõus kõigega, mida Stefanos rääkis, imestasid nad, kuhu ta oma jutuga sihib. Seda ei tulnud kaua oodata…
