Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2002-06-03 Järgmine 2002-06-05
4Nüüd käisid need, kes olid tagakiusamisel hajutatud, mööda maad ja kuulutasid evangeeliumi.
5Filippus tuli ühte Samaaria linna ja kuulutas rahvale Kristust.
6Rahvahulk pani üksmeelselt tähele, mida Filippus ütles, kuuldes teda ning nähes tunnustähti, mida ta tegi.
7Sest paljudest, kel olid rüvedad vaimud, läksid need välja valju häälega kisendades, palju halvatuid ja jalutuid aga sai terveks.
8Ja suur rõõm oli selles linnas.9Aga üks mees, Siimon nimi, oli juba varem selles linnas ja nõidus ning pani Samaaria rahvast jahmuma, öeldes end kellegi suure olevat.
10Tema mõju all olid kõik, nii pisikesed kui suured, ja ütlesid: "See on Jumala vägi, mida hüütakse Suureks."
11Nad olid tema mõju all, sest ta oli kaua aega neid nõidumisega jahmuma pannud.
12Aga kui nad hakkasid uskuma Filippust, kes neile kuulutas evangeeliumi Jumala riigist ja Jeesuse Kristuse nimest, siis ristiti nii mehi kui naisi.
13Siimonastki sai usklik, ja kui ta oli ristitud, jäi ta alati Filippuse juurde. Ta oli väga jahmunud, nähes sündimas suuri tunnustähti ja vägevaid tegusid.
14Aga kui Jeruusalemmas olevad apostlid said kuulda, et Samaaria on Jumala sõna vastu võtnud, läkitasid nad nende juurde Peetruse ja Johannese.
15Need tulid kohale ja palvetasid samaarlaste eest, et nad võtaksid vastu Püha Vaimu.
16Sest Vaim ei olnud langenud veel kellegi peale nende seast, nad olid üksnes ristitud Issanda Jeesuse nimesse.
17Siis panid apostlid oma käed nende peale ja nad võtsid vastu Püha Vaimu.
18Aga kui Siimon nägi, et Vaim antakse apostlite käte pealepanemise kaudu, tõi ta neile raha
19ja ütles: "Andke minulegi see meelevald, et igaüks saaks Püha Vaimu, kelle peale ma iganes oma käed panen!"
20Aga Peetrus ütles talle: "Hävigu su hõbe koos sinuga, et sa arvad Jumala andi saavat raha eest!
21Sul ei ole osa ega pärandit selles sõnas, sest su süda ei ole siiras Jumala ees.
22Paranda nüüd meelt oma kurjusest ja anu Issandat, et su mõttevälgatus sulle ehk andeks antaks.
23Sest ma näen sind olevat täis kibedat sappi ja ülekohtu köidikus."
Eelmine 2002-06-03 Järgmine 2002-06-05
2002-06-04
Apostlite teod 8:4-25
Ap 8:4-25
Filippus läheb Samaariasse
4Nüüd käisid need, kes olid tagakiusamisel hajutatud, mööda maad ja kuulutasid evangeeliumi.
5Filippus tuli ühte Samaaria linna ja kuulutas rahvale Kristust.
6Rahvahulk pani üksmeelselt tähele, mida Filippus ütles, kuuldes teda ning nähes tunnustähti, mida ta tegi.
7Sest paljudest, kel olid rüvedad vaimud, läksid need välja valju häälega kisendades, palju halvatuid ja jalutuid aga sai terveks.
8Ja suur rõõm oli selles linnas.9Aga üks mees, Siimon nimi, oli juba varem selles linnas ja nõidus ning pani Samaaria rahvast jahmuma, öeldes end kellegi suure olevat.
10Tema mõju all olid kõik, nii pisikesed kui suured, ja ütlesid: "See on Jumala vägi, mida hüütakse Suureks."
11Nad olid tema mõju all, sest ta oli kaua aega neid nõidumisega jahmuma pannud.
12Aga kui nad hakkasid uskuma Filippust, kes neile kuulutas evangeeliumi Jumala riigist ja Jeesuse Kristuse nimest, siis ristiti nii mehi kui naisi.
13Siimonastki sai usklik, ja kui ta oli ristitud, jäi ta alati Filippuse juurde. Ta oli väga jahmunud, nähes sündimas suuri tunnustähti ja vägevaid tegusid.
Peetrus ja Johannes lähevad Samaariasse
14Aga kui Jeruusalemmas olevad apostlid said kuulda, et Samaaria on Jumala sõna vastu võtnud, läkitasid nad nende juurde Peetruse ja Johannese.
15Need tulid kohale ja palvetasid samaarlaste eest, et nad võtaksid vastu Püha Vaimu.
16Sest Vaim ei olnud langenud veel kellegi peale nende seast, nad olid üksnes ristitud Issanda Jeesuse nimesse.
17Siis panid apostlid oma käed nende peale ja nad võtsid vastu Püha Vaimu.
18Aga kui Siimon nägi, et Vaim antakse apostlite käte pealepanemise kaudu, tõi ta neile raha
19ja ütles: "Andke minulegi see meelevald, et igaüks saaks Püha Vaimu, kelle peale ma iganes oma käed panen!"
20Aga Peetrus ütles talle: "Hävigu su hõbe koos sinuga, et sa arvad Jumala andi saavat raha eest!
21Sul ei ole osa ega pärandit selles sõnas, sest su süda ei ole siiras Jumala ees.
22Paranda nüüd meelt oma kurjusest ja anu Issandat, et su mõttevälgatus sulle ehk andeks antaks.
23Sest ma näen sind olevat täis kibedat sappi ja ülekohtu köidikus."
Stefanose märtrisurmale ja sellega alanud tagakiusamisele järgnes võimas evangeeliumi levik kogu Judeas ja Samaarias. Oleksid ülempreestrid koos Saulusega seda ette näinud, ehk oleksid nad käitunud ettevaatlikumalt. Kuid nii oli Jumala nõu, et lõkke laialipildumisel iga tukk süütas uue lõkke.
Kristlus oli seni püsinud Jeruusalemma müüride vahel. Loetud lõigus näeme aga selle jõudmist Samaariasse. Koguduse diakon Filippus tuli sinna kuulutama Kristust. Tema kuulutust saatsid samasugused imeteod, mis toimusid Jeesuse ajal. Oli ju Jeesus ise seda ette ütelnud Jh 14:12. Ühest küljest kinnitasid need Filippuse sõnumit, teisest küljest aidati paljusid hädalisi, mis oli olnud ka Jeesuse tegevus. Küll vajame tänapäeval samasugust kuulutamist, tunnistamaks, et Jeesus on veelgi sama (vt Hb 13:8).
Evangeelium tõi ühtlasi selguse tõe ja vale vahel. Nõid Siimon, kes oli kaua aega imesid teinud ja rahvast eksitanud, paljastati, ta pöördus oma valevägedest ja uskus Jeesusesse. Aegade jooksul on elavaks tõendiks Kristuse evangeeliumi mõjust olnud just nõidade ja posijate usuletulek. Kas ei vaja me sama väge ka tänapäeva Eestimaal?
Kolmas suur tõsiasi oli nelipühakogemuse levik. Nelipüha sündmus ei olnud ühekordne ega piirdunud Jeruusalemmaga, vaid iga paikkond, iga usklikukssaanu võis seda isiklikult läbi elada. Seda õpime nimelt läbi Apostlite tegude raamatu. Nii ütles Jeesus seda ise Ap 1:8, nii uskus ja koges seda apostliteaegne kogudus.
Olgu see meilegi innustuseks ja eeskujuks koguduse elus ja tegevuses!