Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2002-06-21     Järgmine 2002-06-23

2002-06-22

Joosua 5

Jos 5

Ümberlõikamine ja paasapüha pühitsemine Gilgalis

1Ja kui kõik emorlaste kuningad, kes olid teisel pool Jordanit, mere pool, ja kõik kaananlaste kuningad, kes olid mere ääres, kuulsid, et Issand oli kuivatanud Iisraeli laste eest Jordani vee, kuni nad olid läbi läinud, siis läks nende süda araks ja neil polnud enam julgust Iisraeli laste ees.
2Sel ajal ütles Issand Joosuale: "Tee enesele kivinoad ja lõika Iisraeli lapsed taas ümber, teist korda!"
3Ja Joosua tegi enesele kivinoad ning lõikas Iisraeli lapsed ümber Araloti künkal.
4Ja see oli põhjus, miks Joosua ümber lõikas: kogu Egiptusest lahkunud meessoost rahvas, kõik sõjamehed, olid surnud kõrbeteekonnal pärast lahkumist Egiptusest.
5Sest kogu see rahvas, kes oli lahkunud, oli olnud ümber lõigatud; aga kogu see rahvas, kes oli sündinud kõrbeteekonnal pärast lahkumist Egiptusest, ei olnud ümber lõigatud.
6Sest Iisraeli lapsed olid käinud nelikümmend aastat kõrbes, kuni oli lõppenud kogu see rahvas, kõik sõjamehed, kes Egiptusest olid lahkunud, kes ei kuulanud Issanda häält, mispärast ka Issand neile oli vandunud, et ta ei lase neid näha maad, mille Issand vandega nende vanemaile oli tõotanud anda neile, maa, mis piima ja mett voolab.
7Aga nende lapsed, keda ta oli lasknud tõusta nende asemele, lõikas Joosua ümber, sest need olid ümber lõikamata, sellepärast et teekonnal ei olnud neid ümber lõigatud.
8Ja kui kogu rahvas oli ümber lõigatud, siis püsisid nad oma leeris paigal, kuni nad terveks said.
9Ja Issand ütles Joosuale: "Täna ma olen teie pealt ära veeretanud egiptlaste teotuse." Ja seda paika hüütakse tänapäevani Gilgaliks.10Ja kui Iisraeli lapsed olid leeris Gilgalis, siis selle kuu neljateistkümnenda päeva õhtul pidasid nad paasapüha Jeeriko lagendikel.
11Ja paasapühale järgneval päeval sõid nad selle maa viljast hapnemata leiba ja kõrvetatud viljapäid. Selsamal päeval,
12paasapühale järgneval päeval, kui nad sõid maa viljast, lõppes manna ja Iisraeli lastel ei olnud enam mannat, vaid nad sõid juba Kaananimaa selleaastasest saagist.
Joosua nägemus

13Ja kui Joosua oli Jeeriko juures, sündis, et ta tõstis oma silmad üles ja vaatas, ja ennäe, tema ees seisis üks mees, paljastatud mõõk käes. Ja Joosua läks tema juurde ning küsis temalt: "Kas sa oled meie või meie vaenlaste keskelt?"
14Ja tema vastas: "Ei kumbagi, vaid ma olen nüüd tulnud kui Issanda sõjaväe vürst!" Siis Joosua heitis silmili maha ja kummardas ning küsis temalt: "Mida mu Issand räägib oma sulasele?"
15Ja Issanda sõjaväe vürst ütles Joosuale: "Võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha!" Ja Joosua tegi nõnda.
Ümberlõikamine on protseduur, millest meelsasti juttu ei tehta. Delikaatne rääkimine inimese intiimsetest organitest on küllalt raske ja lihtsam on seda teemat vältida. Ent ebamugavate probleemide kõrvale lükkamine pole aga kunagi iseloomustanud religioosset lähenemist elule. Nii pole ka mingit põhjust ka hoiduda rääkimast ümberlõikamisest, millel Iisraeli ajaloos on olnud suur tähtsus.
Teatud hetkedel, kui inimeste usk on kõikuv ja seatud eesmärgid tunduvad võimatud, on enesekindluse leidmiseks vaja mingit välist märki. Selleks võib olla kaelas kantav rist, ikoon, tätoveering, kuid veel mõjusam on mingi füüsiline märk.

Tänase kirjakoha esimene salm räägib nii emorlaste kui kaananlaste kuningatest, kes küll kartsid Iisraeli, kuid kellele vastuastumine nõudis juutidelt otsustavust ja julgust. Viimaseks kinnituseks oli ümberlõikamine, mis kustutas lõplikult sideme Egiptuse mõttelaadiga ja igatsuse sealsete lihapottide järele. Füüsiline märk usulise kuulumise tähisena on midagi, mis inimesele kogu elu jõudu annab ning Jumalat meelde tuletab.

Teiseks tuleks rõhutada ümberlõikamist kui tagasipöördumist algsete tõdede juurde. Neljandast seitsmenda salmini võime lugeda ümberlõikamise konkreetseid põhjusi. Kõrberännak oli nõudnud ülimat pingutust ning usuliselt olid mõned tavad, sealhulgas ümberlõikamine, kaduma läinud. Ka tänapäeval võime segadusehetkedel ikka ja jälle usu lätetest kindlust leida. Meile on selleks kõige kohasem viis hoolikas Pühakirja lugemine.

Usuliselt õige tee ei jää kunagi Jumala-poolse kinnituseta. Nii tuleb kirjakoha viimastes salmides usuliselt puhastunud rahva juhile Joosuale kinnitust tooma Issanda sõjaväe vürst.

Küllap vajab igaühe usk niisamuti kinnitust. See võib meieni jõuda palvevastuse või rahuseisundi kaudu, aga ka mõnel muul moel.
Autor Toomas Jürgenstein
Eelmine 2002-06-21     Järgmine 2002-06-23